Keha

Kevad toob ka astma ägenemise

Astma – kõige sagedamini esinev krooniline hingamisteede haigus 

Katrin Rohtla, 7. aprill 2015, 09:29
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kevadel kipub ikka ja jälle kallale nohu ning raske on hingata. Kui pärast paranemist köha ei taandu ja hingata on raske, võib ilmneda, et kannatad astma all. Perearst Maire Froripi sõnul on see kõige sagedamini esinev krooniline hingamisteede haigus nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Astma on oma olemuselt krooniline põletikuline haigus, mida iseloomustab hingamisteede sisepinna turse, lima suurenenud tootmine ja hingamisteede ahenemine.

„Haigus võib tekkida igas eas, kuid enamikel patsientidest ilmnevad mingid organismi ülitundlikkuse sümptomid juba varakult. On see siis allergiline nohu, atoopikdermatiit, urtikaaria või sageli tekkiv kõriturse respiratoorsete infektsioonide põdemise ajal," räägib OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskuse tohter Maire Frorip.

Astmale viitavad sümptomid on Froripi perearsti sõnul köha, vilistav hingamine ja raskustunne väljahingamisel. Haiguse hoogu võivad provotseerida viirused, allergeenid, külm õhk, tugevad lõhnad, füüsiline koormus ja suitsetamine, ka passiivne suitsetamine.

Kevad toob astma ägenemise

Inimesed ja nende organism on erinevad, mistõttu võivad astmahood ja kulg olla väga erineva raskusega. „Köha ja vilistav hingamine võivad esineda perioodidena näiteks viirusinfektsiooni põdemisel või füüsilisel koormusel. Mõnedel haigetel esinevad sümptomid ainult kokkupuutel allergeenidega," kirjeldab Frorip.

Kevadeti kippuvat astma aga sagenema ning seda seetõttu, et õhus on palju õie- ja tänavatolmu.

„Kevadist astma ägenemist soodustavad ka suurenenud respiratoorsete viirusinfektsioonide hulk. Riskirühmas on inimesed kes sageli põevad respiratoorseid nakkusi ning suitsetajad. Tõsiseks ohuteguriks on tolmune töökeskkond, kui ei kasutata kaitsevahendeid," selgitab tohter.

Doktor kinnitab, et astma ei ole "päritav haigus", kuid patsientidel, kelle peredes esineb allergilisi haiguseid, on astmast rohkem ohustatud.

Laste puhul pole asi siiski päris lootusetu, sest nagu ütleb perearst – korraliku ravi korral on suuremal osal lastest võimalik haigus kontrolli alla saada. Seda põhjusel, et lapse kasvades suureneb tema hingamisteede valendik.

Millal pöörduda arsti poole?

„Kindlasti tuleks pöörduda perearsti poole siis, kui pärast respiratoorse infektsiooni põdemist ei taha köha kuidagi paraneda. Samuti, kui köha tekib füüsilisel koormusel, või tekib õhupuudus ja vilistav hingamine," õpetab tohter ja lisab, et kui astma diagnoos on välja pandud, on hoolikas ravimine väga tähtis.

"Astma tekitatud hingamisteede spasm on ravimitega kõrvaldatav. Mitteravimise korral hingamisteede limaskest aga sidekoestub ja hingamisteede ahenemine muutub püsivaks. See omakorda vähendab organismi hapniku kättesaadavust," manitseb Maire Frorip astmasse tõsiselt suhtuma.

Samal teemal

6. juuli 2015, 10:43
Kuidas ma saan aru, et nohu on allergiast tingitud?
23. aprill 2015, 15:15
Üks küsimus: mille vastu aitavad ninaspreid?
8. aprill 2015, 12:32
Võitle astma vastu targalt toitudes
6. aprill 2015, 10:22
Viis hommikurituaali, mida õnnelikud ja terved inimesed teevad igapäevaselt