Keha

Puugihooaeg on käes: üks puuk võib kanda mitut haigust korraga (7)

Piret Pappel, 8. aprill 2015, 09:22
PuukFoto: URMAS TARTES
Kevadised ilmad ei tähenda mitte ainult õitsevaid lumikellukesi ja saabuvaid linde. Soojus kuulutab ka puugihooaja algust ning riski nakatuda puugihaigustesse.

Puugid pole putukad, vaid hoopis ämblikulaadsed – lestade sugulased. Neil on kaheksa jalga ja parasiitne eluviis. Kui palju erinevaid puugiliike Eestis on, pole teada, kuid inimestele kannavad puukhaigusi põhjustavaid haigustekitajaid üle võsa- ja laanepuuk.

Nende lülijalgsete elukombed on üsna eriilmelised.

Mõned puugid elutsevad ainult loomade ja lindude pesades. Teised seevastu istuvad rohukõrrel, ootavad, et mõni loom mööda jalutaks ja haagivad end ogaliste jalgadega tolle keha külge. Kui puugil õnnestub verd imeda, venib selle kitiiniga kaetud keha umbes neli korda suuremaks, et söödud toit ära mahutada.

Just selliste puukide hulka kuuluvad laanepuuk ja võsapuuk, kes levitavadki inimesele ohtlikke tõvestajaid – entsefaliidiviirust ning borrelioosi ja erlihhioosi tekitavaid baktereid.

Samal teemal

Nii laane- kui võsapuugid muutuvad aktiivseks, kui pinnase temperatuur on tõusnud üle viie kraadi. Siis ronivad nad metsakõdu seest talvekorterist välja ja otsivad mõne rohukõrre, mille tipus varitseda. Mööduva inimese, kassi, koera või muu looma leiab puuk tõenäoliselt lõhna abil. Sobiva nahapinna leidmisel lõikab puuk sinna augukese, surub haava sisse tuimestavat toimega sülge ja asub verd imema. Sel moel kanduvadki haigustekitajad inimese kehasse.

Puukentsefaliit

Puukentsefaliit on kevadel ja suvel Eestis üks kõige levinumaid viirushaigusi, mullu diagnoositi seda terviseameti andmetel 83 korral. Nakkuse võib lisaks puugihammustusele saada ka viirusi sisaldava toorpiima tarvitamisel.

Puukentsefaliidi peiteaeg on kuni neli nädalat, seejärel tekivad gripilaadsed haigusnähud. Paari nädala möödudes tekib tõsine haigus – ajupõletik. Kes kord elus puukentsefaliiti põdenud, on selle tõve vastu elu lõpuni immuunne ja teist korda ei haigestu. Tõbi kulgeb üsna raskelt ja võib närvisüsteemile jätta kahjustusi, sestap on mõttekas end selle vastu vaktsineerida.

Puukborrelioos

Borrelioosi juhte oli Eestis möödunud aastal 1289. Seda haigust tekitab Borrelia-nimeline bakter. Vaktsiini borrelioosi vastu pole, kuid kiire ravi antibiootikumidega hävitab haigustekitajad.

Enamasti annab antibiootikumiravi hea tulemuse, kuid arstidele teeb peavalu borrelioosi diagnoosimine. Laboris ei saa paraku hinnata seda, kas borrelioosibakterid pesitsevad kehas, vaid ainult immuunsüsteemi reaktsiooni haigustekitajale.

Lisaks tekitab borrelioos väga eriilmelisi haigusnähtusid, mis võivad sarnaneda teistele tõbedele.

Borrelioosi levinumad sümptomid on ringikujuline nahalööve, palavik, peavalu ja üldine nõrkustunne. Kui ravimite võtmisega viivitatakse, võivad haigustekitajad levida ka liigestesse, südamesse ja kesknärvisüsteemi.

Selle aasta kahe esimesega kuuga diagnoositi Eestis 69 borrelioosijuhtu. Kevad on küll olnud üsna soe ja puugihooaeg algas juba märtsis, kuid need haigusjuhud ehk inimeste nakatumine pärinevad tõenäoliselt pigem möödunud sügisest.

"Talvekuudel teatatud haigusjuhud on alguse saanud eelmisel puugiperioodil. Inimene pole endal haigustunnuseid märganud või tekkis näiteks kiirelt mööduv palavik ja ta ei pöördunudki arsti poole," selgitab Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.Tema sõnul on üsna iseloomulik, et ka perearstid ei mõtle alati puugihaigustele.
Kui inimene kinnitab, et ta pole puuki näinud, ei hakata tema vereproovi laboris analüüsima.

"Borrelioosi ja puukentsefaliiti kannavad meil kõige sagedamini Pärnumaa, Tartumaa, Harjumaa ja Tallinna, Lääne-, Viljandi- ja Põlvamaa puugid. Borrelioosi suhtes on absoluutne number üks Saaremaa," loetleb Kutsar.

Ta rõhutab, et teiste riikide kogemuse põhjal on selge: borrelioosi ravi tuleb alustada võimalikult kiiresti. Siis on ravi tulemuslik ja hilisnähte ei ole. Kui antibiootikumraviga alustatakse liiga hilja, aitab ravi ainult teatud ajaks. Miks see nii on, pole siiani päris selge. Ühe oletuse kohaselt suudavad borrelioositekitajad jääda kehasse ja end seal nii-öelda uinunud olekus peita.

Üks puuk võib kanda mitut haigust korraga

Kutsari sõnul on ühelt puugilt võimalik saada ka nii entsefaliidi kui borrelioosi tekitajaid. Seega tasub kindlasti mõelda puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisele. Kus kaitsesüsti teha saab, tasub küsida oma perearstilt.

Viimastel aastatel on hakanud levima ka kolmas haigus – erlihhioos. Tõbi on hästi teada veterinaaridele ja see kirjeldatigi esimest korda 1935. aastal koertel. Samuti võivad tõve külge saada kassid ja hobused.

Inimesel algab erlihhioos gripitaoliste haigusnähtudega, võib tekkida ka nahalööve. Haigust ravitakse antibiootikumidega.

Eestis leitakse erlihhioosi siiski väga harva. Tõenäoliselt Eesti arstid lihtsalt ei diagnoosi seda, oletab Kutsar. Tema sõnul osatakse erlihhioosi Eesti laborites kindlaks teha küll.

 

Kaitse end puukide eest
* Looduses liikudes pane selga heledad riided. See ei tõrju puuki eemale, küll aga on heledal pinnal ringi liikuvat pahalast kergem märgata.
* Kanna pikkade varrukatega pluusi või jakki, püksisääred topi sokkidesse või kanna hoopis kummikuid.
* Pärast metsaskäiku kontrolli kogu keha ja riided üle.
* Kui puuk on siiski end sisse imenud, tuleks see võimalikult kiiresti eemaldada. Haara puugist peente pintsettidega võimalikult pea ligidalt kinni ja tõmba puuk ettevaatlikult välja. Haava loputa vee või desinfitseerimisvahendiga.
* Jälgi puugihammustuse haava ja ringikujulise punetuse või muude sümptomite tekkimisel pöördu perearsti poole.