Foto: Eesti Terviseturismi Klaster
Keha
9. aprill 2015, 13:46

Mudaravi: kümne protseduuri asemel piisab nüüd juba kuuest (3)

"Need mudad, mis sisaldavad rohkem mineraalaineid, sobivad rohkem liigesehaigustele ja need, mis sisaldavad rohkem orgaanilisi aineid, sobivad rohkem nahahaiguste puhul," ütleb Tartu Ülikooli Pärnu kolledži vanemteadur, kurortoloogialabori juhataja Monika Übner

Eestis on mudaravi tehtud pea paarsada aastat. "Kui algaegadel tehti küll mudamähiseid, pööramata täpsemat tähelepanu muda koostisele, siis nüüd omame rohkem teadmisi, milliste haiguste korral ja kuidas üht või teist muda kasutada," juhib Monika Übner tähelepanu paari sajandi jooksul toimunud muutustele.

Viimased teaduslikud uuringud on keskendunud sellele, kuidas muda tõhusust veelgi tõsta. Kui selleks, et mudaravist ka kasu oleks, soovitati vanasti võtta 10 protseduuri, siis viimaste aastate uuringud kinnitavad, et kroonilistel liigesehaigetel piisab valude vähendamiseks juba kuuest korrast ning ravitulemus püsib kuni pool aastat.
Eestis kasutatakse viit erinevat muda

"Muda koostis on väga unikaalne ja seotud ainult selle paikkonnaga, kust ta pärit on. Kahte ühesugust muda ei ole olemas, erinevused on nii nende mineraalide kui orgaanilise aine suhtes," rõhutab Übner.

Eestis on kasutusel viis erinevat sertifitseeritud ravimuda, neist kolm merelise ja kaks järvelise päritoluga. "Kui merelise päritoluga ravimudas on mineraalaineid rohkem ja orgaanilist osa vähem, siis järvemudas on vastupidi. Järvemuda sisaldab rohkem bioloogiliselt aktiivseid ühendeid," räägib Übner.

Mereliste mudade hulka kuuluvad Haapsalu muda, Käina lahe muda Hiiumaal ja Mullutu-Suurlahe muda Saaremaal, mida kasutavad Kuressaare spaad. Järvelise päritoluga on Ermistu muda, mida kasutavad Pärnu spaad ning Värska muda, mida on juba 35 aastat kasutanud kohalik sanatoorium.

"Pärnu muda kui sellist ei ole olemas," on Pärnu lahe reostuskoormus Übneri sõnul niivõrd suur, et muda pole enam meditsiiniliselt kasutatav. Kui Pärnu mudaravila täistuuridel töötas, kasutati seal Hedon Spa turundusjuhi Kirsi Altjõe sõnul suvepealinna Haapsalu muda.

Mineraalvesi muudab ravi tõhusamaks

Praegu kasutatavad viis maardlat katavad Eesti mudavajaduse täielikult . Küll aga käivad Haapsalu Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuses uuringud, kas ravi efektiivsus tõuseks, kui kaht erinevat päritolu muda omavahel segada. Praegu seda Eestis veel ei tehta, aga Värska sanatooriumis lisatakse mudale mineraalvett. "Sel juhul väheneb valu efektiivsemalt kui ainult muda kasutades," kinnitab Übner uuringutulemustele tuginedes. Maailmas segatakse omavahel nii erinevaid mudasid kui ka muda ja mineraalvett, turvast ja mineraalvett ning savi ja mineraalvett.

"Need mudad, mis sisaldavad rohkem mineraalaineid, sobivad rohkem liigesehaigustele ja need, mis sisaldavad rohkem orgaanilisi aineid, sobivad rohkem nahahaiguste puhul," on Übner hästi kursis üldlevinud arvamusega. Samas meie ravispaades kasutakse liigesehaiguste korral nii mere- kui järvemudasid, sest Pärnu Kurortoloogia ja Taastusravi Instituudis tehtud Haapsalu ja Ermistu muda võrdlev uuring näitas, et merelise päritoluga muda on liigesehaiguste korral vaid veidi tõhusam.

Neil, kellel lisaks liigesehaigusele ka mingi nahaprobleem, soovitab Übner muda asemel mõelda pigem raviturbale. Turbas on aktiivaineid rohkem ning tänu oma nahalähedasele pH-le ehk happelisusele on see nahaärrituste, ekseemide, psoriaasi jne. korral efektiivsem. Eesti spaades on viimastel aastatel hakatud kasutama nii kohalikku kui Soome raviturvast.

Pea nõu perearstiga

"Naljatamisi on öeldud, et mudaravi sobib tervetele inimestele," tõdeb Übner, et vastunäidustusi kõrgel temperatuuril tehtud mudamähistele on palju.

Kui inimene lebab kušeti peal, mudakiht all ja talle valatakse pangega sooja muda peale ning siis pakitakse 15-20 minutiks kookonisse, on see organismile väga suur soojakoormus. Seepärast on see protseduur kõrge vererõhu ja südameprobleemide korral kindlasti vastunäidustatud. Samamoodi ei sobi sellised kõrged temperatuurid halvaloomuliste kasvajate korral. Lokaalse mudaravi korral on vastunäidustuste nimekiri lühem. "Kui panna muda ainult põlve peale, siis kõrge vererõhk nii suurt rolli ei mäng. Kui inimene on mõne mudakomponendi suhtes allergiline, see muidugi ei sobi. Või kui mõni krooniline haigus on ägenemise faasis," märgib Übner.

Iga inimene võib minna ravispaasse ja tellida endale mudaprotseduuri, kuid et ravist oleks ikka kasu ning see ei teeks tervisele karuteenet, tuleks eelnevalt oma pere- või taastusraviarstiga konsulteerida.


Kuidas muda organismi mõjutab?
"Kuni 43 kraadini soojendatud muda mõjutab organismi termiliselt, selle mõnus kreemjas koostis mehhaaniliselt ning selles leiduvad orgaanilised ühendid ja mineraalained keemiliselt," selgitab Värska Sanatooriumi taastusravi arst Külli Margus mudavanni mõju kehale. Selle tulemusel vähenevad lihaspinged ja sellest tingitud lihasvalud, laienevad veresooned, kiireneb südame töö ja aktiveerub vereringe. Organismist viiakse välja liigne vedelik ja sellega koos jääkained. Pärast mudavanni on nahk pehme, sest paranenud on naha niiskustasakaal ja ainevahetus.
"Kui pärast vanni tekib soov veidikeseks tukastada, siis tuleb seda endale ka lubada. Kui tekib janu, on soovitav juua," rõhutab tohter, et mudavann ei ole protseduur, mida möödaminnes võtta.

Millal mudaravi ei sobi?
* Seisundites, kus ükski soojaravi pole hea: palavikud, ägedad põletikud, hiljutised operatsioonid, traumad, tugevad veenilaiendid, jalaveeni põletikud. Pahaloomulised kasvajalised haigused. Raske südamepuudulikkus, hüpertoonia (kompenseerimata vormid)
* Alla 14aastastele.
* Rasedatele ja imetavatele emadele, samuti menstruatsiooni ajal.

Haigused, mille puhul saab abi mudaravist
* Kroonilised ja ägedad liigeshaigused: reumatoidartriit, osteoartroos
* Nahahaigused: psoriaas, erinevad kroonilised kuivad ekseemid.
* Lihaspinged, perifeerse närvisüsteemi põletikud, kroonilised valusündroomid.
* Stress ja depressioon.