Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
9. aprill 2015, 09:23

Kuidas kevadeti aias liigesesäästlikult askeldada? (2)

Kevad lausa kutsub aias või suvilas näppe mullaseks tegema ning suveks lilleaeda või kasvuhoonet ette valmistama. Kuidas kevadeti aias liigesesäästlikult askeldada?

Kõige sagedamini teeb liigestele liiga sundasend, millesse aiatööde ajal kiputakse pikalt jääma. Kuueaastase töökogemusega Tallinna Regionaalhaigla füsioterapeut Taavi Metsma sõnul võivad sundasendis töötades liigeste valulikkust ette tulla igas eas inimestel.

Turvaline tööasend on pigem püstine

„Sundasend pole liigestele hea. Sundasendis töötades, on soovitatav teha mikropause. Näiteks, kui sul on sundasend põlvili, tuled 20 sekundiks ülesse, ringutad ja sirutad ennast ning töötad seejärel edasi," õpetab Metsma. Tema sõnul on liigestele üldjuhul parem, kui tehakse lühikesi pause tihedamini, kui üks pikk paus näiteks tunni aja tagant.„Iga 20 minuti tagant peab vähemalt 20 sekundilise pausi tegema," paneb ta südamele.

Veel parem on aga teha aiatöid asendites, mis on mugavad ja liigesesõbralikud. Esmalt soovitab Metsma muretseda väikese madala aiatooli, et saaks seal istudes tööd teha. "See on liigestele oluliselt kergem," kinnitab Metsma.

Teine hea asend on väljaaste, kus üks jalg on eespool ja teine tagapool. „Või siis ka põlvili asend, kus toetutakse mõlema põlve peale," lisas Metsma ning tõi välja, et põlvili rohimiseks peaks põlvedele alati midagi pehmet alla panema, et parem toetada oleks.

Kaheksa aastat täiskasvanute ortopeedilise füsioterapeudina töötanud ja praegu füsioterapeut.ee erapraksises patsiente aitava Lea Saapari sõnul võib pikalt kükkis või põlvedel olek liigeseid kahjustada, kui vahepeal jalgu ei siruta või asendit pikema aja jooksul ei muuda.

„Seda muidugi siis, kui tegemist on pigem terve inimesega. Kui mingi liigese osas on juba tekkinud haiguslik seisund või valu, tuleks valulikkust suurendavaid asendeid või tegevusi pigem vältida," tõdeb Saapar lisades, et sageli nõuab see siiski pikemat tööde ette planeerimist või ka tegevustes ümberkorraldusi. Näiteks peenarde tõstmist kõrgemale.
„Samuti ei tohiks pind, mille eest hoolitsetakse, olla kehast väga kaugel. Kui tööd on vaja teha pikemat aega ette sirutatud kätega, koormab see selga väga palju," selgitab Saapar ja paneb südamele, et sundasendis ei tohiks kindlasti olla viimase piirini ja valuni. Tema soovitusel võiks liigesehädade ennetamiseks vahetada iga natukese aja järel asendit või tegevuse suunda, amplituudi või kõrgust.

Saapari sõnul oleks ideaalne, kui pind, mida peab rohima või hooldama, oleks veidigi kõrgemal maapinnast, millel seistakse. „Või vastupidi, et peenravahed oleksid madalamal. Näiteks kasvuhoones võiks vahekäik olla süvistatud. Järjest enam populaarsust koguvad ka istutuskastid, mis tõstavad hooldatava pinna kõrgust hästi," räägib Saapar. Tema sõnul on turvaline ja hea tööasend seega pigem püstine, veidi kehast ette kallutatud, puus taga ja selg sirge. „Visuaalselt võiks kirjeldada seda, kui suusahüppaja või jõutõstja asendit," selgitas ta.

Sama asendit võiks kasutada ka siis, kui on vaja midagi tõsta. „Tõstmisel on alati parem võtta kaks poolikut kastekannu ühe suure ja raske asemel," märgib Saapar.

Füsioterapeut aitab valust vabaneda

Kui liigestele on aga juba liiga tehtud ja liigesevalud hakkavad aias askeldamist segama, tuleks tööd pooleli jätta. „Koormatud piirkonnale tuleks rahu anda ja sooritada üldisi pigem suure amplituudiga harjutusi või liigutusi, et koormus jälle ühtlasemalt jaotada ning vereringet parandada," selgitab Saapar.

Kui pikema aja jooksul valu ei taandu, tuleks aga uurida, milles on viga. Metsma soovitab liigeseprobleemide ja lihasevalude korral füsioterapeudilt abi otsida. "Ei ole mõtet jooksutada end läbi teiste arstide ja lõpuks ikka füsioterapeudi juurde jõuda," selgitab ta.

Taavi Metsma kinnitusel teeb valusaks jäänud liigestele head nende liigutamine. „Kõige parem on liigeseid liigutada, sest need ongi liikumiseks mõeldud. Liiges toitub liigutades," nendib Metsma, et reeglina kipuvad inimesed liigesevalu korral end vähem liigutada.

Tegelikult tuleb siis aga hoopis liigeste koormustaluvust tõsta ja seda saab teha vaid liigutades. "On soovituslik ka harjutusi teha – kükke, väljaasteid, jalatõsteid ja erinevaid harjutusi. Liikumine on see, mis toidab liigeseid ja annab liigesevalule leevendust," rõhutab Metsma.

Mida füsioterapeut teeb?
Vastab Taavi Metsma:
"Kõigepealt hinnatakse inimest, vaadatakse, kas tal on lihasjõud olemas, kas liigese liikuvus on normaalne ja millest valu on tekkinud – kas see on tekkinud koormuse või vigastuse tagajärjel. Kui probleem on teada ja leitud, et mõni lihas on nõrk, saab füsioterapeut soovitada, kuidas liigest tugevdada ja see liikuma saada. Lisaks räägib füsioterapeut, kuidas koormused valust lahti saamiseks kehaasendiga kohandada. Vigastuse puhul aga selgitatakse, kui kiiresti see vigastus paraneb ja kuhu peaks inimene edasi pöörduma."