Ajalooline mudaravila hoone Pärnus.Foto: TEET MALSROOS
Keha
13. aprill 2015, 15:33

Eesti mudaravi juured ulatuvad Saaremaale

Kui vanade egiptlaste kogemused Niiluse mudaga ulatuvad aastatuhandete hõlma, siis Eestis on mudaravi tehtud juba ligi 200 aastat. Siinkohal olgu märgitud, et iidsed kultuurid kasutasid muda siiski lõõgastus- ja mitte teadliku ravivahendina.

Tartu Ülikooli vanemteaduri Monika Übneri sõnul ulatuvad mudaravi juured ulatuvad Kuressaarde. Inimesed määrisid suvel kohalikku mereäärset muda endale peale, lasid päikese käes ära kuivada ja märkasid, et see aitas valu ja muidki probleeme leevendada.

Ravimuda teadlik kasutamine Saaremaal algas 1824. aastal, kui kreisiarst C. Blauberg ja Tartu ülikooli professor G. H. Grindel algatasid Kihelkonna muda teadusliku uurimise. Kui avastati suured mudalademed Kuressaare lähedal Mullutu-Suurlahes, ehitati 1840. aastal esimene tervismudaga ravimisasutus Kuressaarde.

Umbes samal ajal algasid mudaravi uuringud ka Haapsalus. 1825. aastal rajas Carl Abraham Hunnius seal esimese mudaraviasutuse ning Haapsalu kuurordi rajaja pani aluse ka teaduslikumale lähenemisele, et milliste haiguste korral ravimuda õigesti doseerida ja milliseid ravivõtteid kasutada.