Neidusid õpetatakse suhtes vägivalla märke ära tundma (6)

Vägivaldses suhtes olevad naised saavad nõu küsida tugitelefonilt 1492, mille Eesti Naiste Varjupaikade Liit käivitas juba 2008. aastal. Eelmisest aastast alates on tänu Norra toetusprogrammile võimalik pakkuda abi ööpäev läbi ja sissehelistamine on tasuta. Telefonile vastavad väljaõppe saanud töötajad, enamik neist töötab igapäevaselt naiste tugikeskustes üle Eesti.

Kes tugiliinile helistavad?

Helistajatest umbes veerand kõneleb vene keelt. Tugitelefonile helistavad erinevas vanuses naised, nii vanemaealised kui ka noored. Kõige rohkem vägivalla all kannatavaid naisi on 25–45-aastaste seas ehk peredes, kus on ka lapsed.

Mis naistele kõige enam muret teeb?

Paljude naiste jaoks on põhimure see, kuidas vägivalla ringist välja pääseda, vägivaldse mehe juurest lahkuda ning oma elu rahus edasi elada. Vägivaldse suhte lõpetamine on väga raske, sest üldjuhul vägivaldne mees ei taha, et naine ära läheb, vaid proovib naist eri moel enda juures hoida. Ning isegi siis, kui vägivaldne suhe on lõppenud, ei pruugi naine mehest rahu saada, sest too jätkab ähvardamist, ahistamist, lastega manipuleerimist jne. Lisaks kaasneb vägivaldse suhte lõpetamisega juriidilisi küsimusi, nagu lahutus, laste hooldusõigus, elatis, vara jagamine jne, mis tuleb samuti lahendada, ning neis küsimustes vajavad naised abi ja toetust.

Kas mujal maailmas on naised avameelsemad lähisuhtevägivallast rääkima ja kõrvalt nõu küsima või valitseb endiselt arusaam, et suhteprobleeme n-ö kodust väljapoole ei viida ja naised pigem varjavad seda?

Mida rohkem meedias ja muudes avalikes kanalites lähisuhtevägivallast räägitakse, seda julgemalt tulevad naised abi otsima. Ka Eestis kasvab aasta-aastalt naiste arv, kes asuvad vägivalla vastu abi otsima. Näiteks mullu pöördus naiste tugikeskuste poole 1617 vägivalda kogenud naist. Arvestades seda, kui suur hulk naisi uuringute järgi tegelikult igal aastal lähisuhtes vägivalda kogeb, on meil veel võrreldes teiste riikidega aga palju arenguruumi.

Lähisuhtevägivalla ennetamiseks pakutakse 14–18-aastastele naistele jõustamiskoolitust. Mida see endast kujutab?

Tüdrukute jõustamiskoolituste korraldamist alustas Eesti Naisteühenduste Ümarlaud 2010. aastal, sellest ajast on igal aastal korraldatud koolitusi paarikümnele tüdrukule Eesti eri paikades. Mullu kujundasime programmi põhjalikult ümber ja Euroopa Komisjoni programmist Progress rahastatava projekti „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda” raames on meil olnud võimalik koolitust pakkuda 150 tüdrukule.

Koolitus toimub nädalavahetustel. Kolmepäevase koolituse eesmärk on õpetada tüdrukuid kriitiliselt hindama soostereotüüpe, ennast kehtestama, ära tundma vägivalla esimesi märke suhtes ja vägivalla kogemisel või pealtnägemisel aitama iseennast või teisi. Koolitus sisaldab palju mängulisi elemente ja praktilisi harjutusi, pakume muuhulgas ka enesekaitse koolitust. Rohkem infot koolituste kohta leiab lehelt www.enu.ee/enu.php?keel=1&id=601.

Ainet mõtiskluseks: kas õige armastus surub peale ainult enda soove?

Juhtum elust. Noormees on hästi pealetükkiv ja kinnitab muudkui tütarlapsele, kui palav on tema armastus. Tütarlaps on sellisest tähelepanust meelitatud... Mida võiks naine tähele panna, enne kui sellise mehega suhet alustab?

Vastavad Eha Reitelmann ja Merle Albrant: „Tüdrukud peaksid mõtlema selle peale, mis on üldse armastus ning kas õige armastus surub peale ainult enda soove. Kui keegi päriselt armastab, siis ta ka austab ja respekteerib teise inimese soove ja tundeid. Õigele armastusele järgnevad teod, mis väljendavad armastust ja hoolimist, aga mitte kontrollimist, vabaduse piiramist, alandamist. Kallima kontrollimine on kindlasti esimene suur ohumärk, s.t kui noormees soovib kogu aeg teada, kellega tüdruk suhtleb e-kirja, Facebooki, telefoni jne kaudu, kus käib, milliste sõbrannadega kohtub jne. Kindlasti peaks tüdruk pöörama tähelepanu ka sellele, kui kallim muutub väga armukadedaks ja nõudlikuks ning hakkab tüdrukut nn enda omaks pidama.”

Vaata lisa

www.avasilmad.ee

www.naisteliin.ee