Ei pea olema just mõttehiiglane, et mõista selle põhjust: palgakaotuse vältimiseks käivad inimesed haigena tööl. Tagajärjeks paljude haiguste süvenemine, krooniliseks muutumine ja nakatatud töökaaslased. Et keskmine haigusleht väljastatakse seoses mitte väga pikalt põetavate külmetushaigustega, siis langeb kulude kandmine peaaegu täielikult töötaja ja tööandja õlule.
Selline süsteem, kus poliitikud saavad ühe lihtsa otsusega rahalise kokkuhoiu, mille rahvas peab oma tervisega kinni maksma, pole mõistlik ega inimsõbralik. Haigekassa säästab küll esimeste haiguspäevade raha, kuid maksab hiljem raskeks kujunenud haigusjuhtude ja hilisemate tüsistuste pikaajaliseks raviks palju suuremaid summasid.
Ebamõistlikke otsuseid on mõistlik parandada. Tuleks tunnistada, et omaaegse üleüldise kärpimise tingimustes langetatud otsusega tehti viga. Samasugust vigade parandust näeme 2008. aastal kadunud hambaravihüvitise puhul, mis on tänu hambaarstide protestidele ja selgitustööle tagasi tulemas. Küllap on see vaid esimene samm, mõistmaks, et hambad pole esmatähtsad mitte ilu, vaid elementaarse tervise jaoks.
Ja küllap on majandusolud nüüdseks siiski sedavõrd paranenud, et poliitikud võiksid tunnistada omaaegsete meeleheiteotsuste eksklikkust ning inimtervisi maksma läinud eksperimendi lõpetada.
Kommentaarid