Anoreksia all kannatanu: ma nutsin, kui ennast peeglist nägin (25)

"Hommikust ma ei söönud, ei söönud ka koolis, vaid mõtlesin, et söön kodus. Koju jõudes võtsin ühe kapsalehe ja siis hakkasin mõtlema, et sõin üleliia ning sõitsin kalorite kaotamiseks 10 kilomeetrit rulluiskudega," räägib aastaid anoreksia all kannatanud neiu, kes kõiksugu nippidega üritas kaalu langetada ja võib halvimal juhul tulevikus mitte lapsi saada.

Pärnus elava Kristiina (nimi muudetud) lugu sai alguse 2011. aasta suvel, kui ta enne üheksandasse klassi minekut võttis suvega juurde kolm kilo. Kehakaal ei häirinud juba toona pikemat kasvu tüdrukut enne talve, kui see 60 kiloni tõusis.

"Vaatamata sellele, et mu kehamassiindeks oli siis 20, mis on kõige täiuslikum üldse, tundsin, et olen siit-sealt pehmem," meenutab ta. Kuna Kristiina ei teadnud toona, et kaalukõikumist mõjutas tegelikult temal esimest korda hakanud menstruatsioon, otsustas ta hakata trennis käima.

Muretses iga söödud asja pärast

"Käisin trennis ja kaal hakkas kohe langema," räägib Kristiina, kes esmalt enda toitumist muuta ei plaaninud. Kord ajakirju sirvides leidis ta artikli, kus oli kaalulanguseks veel proovimata nippe.

"Näiteks oli seal kirjas, et ära söö praetud toitu, kartulit ja saia," meenutab neiu, kes otsustas tõhusama kaalulangetamise jaoks neid nippe proovida. "Näiteks ei võtnud ma alguses praetud toitu, vaid valisin selle asemel midagi muud. Lõpuks läks asi aga nii kaugele, et ma ei söönud praktiliselt midagi, mis ei olnud juurvili või vesi."

Et kaal langes ja mitu tuttavat tegid komplimente, innustas see Kristiinat veelgi. Lõpuks oli nii, et ta muretses iga söödud asja pärast.