Käed nagu haavalehed - miks nad ometi värisevad?

Noor inimene, vanust vähem kui 30 aastat, kohmitseb kotis, käed värisemas nagu tallesaba. Istub rahulikult toolile, käed tegutsevad ikka omasoodu. Kui küsida, miks see nii on, vaatab ta üllatunult otsa, justkui räägiksid hiina keeles. Seejärel vaatab käsi ja ühmab: “Värisevad vist jah, ei tea, miks...”

Kuid miks siis ikkagi?

Käte värisemist ehk treemorit on seostatud Parkinsoni tõve ja teiste peamiselt vanaduses ilmnevate haiguste ja nähtustega, noortel on see üsnagi haruldane. Tegelikkuses värisevad iga inimese käed ärkveloleku ajal kogu aeg, küll vaevu-vaevu märgatavalt.

Väikesed lihaskiud pidevalt pingulduvad ja lõdvestuvad ning see tekitabki tillukest värinat. Kui värin hakkab segama kirjutamist, kohvitassi hoidmist või söögiriistade käsitsemist, on sellest saanud probleem.

Nõu tuleks pidada arstiga, kuna põhjusi võib olla mitu. Vahel on vajalikud mõned testid, näiteks vere­proov kilpnäärme hüperaktiivsuse ehk liigtalitluse tuvastamiseks.

Levinumad põhjused

Ärevus. Suur närvipinge võib peaaegu iga inimese värisema panna.

“Selle põhjuseks on lihaste ebakorrapärased kokkutõmbed. Närvirakud, mis panevad lihased tööle, aktiveeruvad hõlpsamini ning nende töörütm on sellisel sagedusel, mis põhjustab kätes resonantsi,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloog Siim Schneider. “Sama mehhanismiga tekib kätevärin ka paljudel teistel juhtudel, näiteks külma ja väsimuse, vere madala suhkrutaseme, kofeiini, kilpnäärme liigtalitluse, ravimite kõrvalnähtude, aga ka alkoholivõõrutusnähtude tõttu, kui värina põhjuseks pole närvihaigus.”

Lahendus. Vaja on tuvastada ja eemaldada põhjustav faktor. Psüühilisest pingest ja erutusest tekkiva värina korral aitavad esmajoones meelt rahustavad lõõgastavad meetodid, nagu hingamistehnikad, meditatsioon, jooga ja muud treeningud.

Vere madal suh-krutase. Selle põhjuseks on ammendunud energiavarud. Samas võib vere suhkrusisaldus väheneda ka pärast suhkrurohkete snäkkide söömist, mis hetkeks viivad vere suhkrutaseme kõrgele, kuid seejärel toovad veelgi madalamale tagasi.
Lahendus. Söö aeglaselt imenduvaid süsivesikuid sisaldavat toitu, näiteks kaerahelbeputru maisihelveste asemel või teraleiba saia asemel. Vere suhkrutaset võib langetada ka ületreening.

Liiga palju kohvi või teed. Vere liiga väike suhkrusisaldus ja kofeiinirikkad joogid ei käi kokku. Kui oled suur kohvi- ja šokolaadisõltlane, ei pruugi kätevärinad olla midagi haruldast.

Lahendus. Joo vähem kofeiinirikkaid jooke ning asenda šokolaad puuviljadega.

Tuleb ette ka külmast ja väsimusest tingitud värinaid, kuid need enamjaolt siiski mööduvad.

Haruldasemad põhjused

Hüperaktiivne kilpnääre ehk kilpnäärme liigtalitlus. See on naiste seas rohkem levinud kui meeste hulgas ning tabab inimesi enam 20–30ndates. Kilpnäärme liigtalitlusega kaasneb ka kaalukaotus isegi siis, kui sööd hästi. Selle diagnoosib arst vereproovi abil.

Ravimid. Teatud ravimid, näiteks astmaravimid ja antidepressandid, võivad vahel värinaid põhjustada. Mõned arstimid tekitavad värinat ka siis, kui nende kasutamine järsku lõpetada. “Suured pummeldajad võivad tajuda värinat peojärgsel hommikul, sellega kaasnevad tavaliselt peavalu, iiveldus, emotsionaalne labiilsus,” selgitab Schneider.

Essentsiaalne treemor. See saab tavaliselt alguse vanuses 35–45, vahel aga palju varemgi ning puudutab üht üle 40aastast inimest kahekümnest. Haigus kipub olema pärilik.

Põhitunnuseks on rütmiline treemor, mis ilmneb, kui haigusest haaratud lihased on töös. See mõjutab käsi, tihti ka pead ning teisi kehaosi, aga ka häält. Alkohoolsed joogid võivad essentsiaalset treemorit vähendada, kuid samas on kroonilise alkoholismi üks kõrvalnähe kätevärin.

Parkinsoni tõbi. “Parkinsoni tõve korral on värin põhjustatud kesknärvisüsteemi ühe virgatsaine dopamiini puudusest,” sõnab dr Siim Schneider. “Haigus tabab peamiselt siiski vanemaid inimesi. Erinevalt tavalisest kätevärinast esineb see ennekõike rahuolekus ehk siis, kui hoida käsi rahulikult süles.” Alla 40aastastel on Parkinsoni tõbe väga harva.

Väikeaju kahjustus. Koordinat-siooni eest vastutava väikeaju kahjustus põhjustab värinat, mis võimendub, mida lähemale sõrm sihtkohale jõuab, tihti ei olegi võimalik näppu täpselt soovitud kohale asetada. “Selline väikeaju kahjustus võib esineda päriliku vormina, aga ka näiteks sclerosis multiplexi ja insuldi korral,” lisab dr Schneider.

Mida teha? Arsti juurde tuleks minna, kui käed pidevalt värisevad. “Paljusid kätevärina vorme on võimalik ravida, kuid selle aluseks on täpne diagnoos,” toonitab neuroloog. “Tihti on vaja proovida mitut ravivarianti, arvestada tuleb ravi kõrvalnähtudega. Kui aga kätevärin igapäevatoiminguid ei sega, pole ravi vajalik.”