Hea nõu

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Piparmünt - kas just see õige taim, mis toob magusa une? 

Hannela Lillepruun, 16. aprill 2015 17:16
PiparmüntFoto: LIIS TREIMANN
Peamiselt rahustava ja und soodustava teetaimena tuntud piparmünt sobib pea kõikidesse salatitesse, lihatoitudesse ja suppidesse.

Piparmündi kodumaaks peetakse Hiinat, kust see levis edasi Jaapanisse. Vanas Egiptuses on piparmündi jälgi leitud ajast 1600 eKr, Vanas Kreekas tunti seda kui ravim- ja maitsetaime.

Looduslikult meil piparmünti ei esine, seda kasvatatakse aedades. Ka paljundamine toimub vaid vegetatiivselt: kas risoomitükikeste või pistokste abil. Õitseb juulist septembrini.

Koostis

Samal teemal

Droog sisaldab vähemalt 1% eeterlikku õli. Seda kasutatakse eraldi oleum Menthae piperitae nime all. Peale eeterliku õli on piparmündilehtedes veel 6–12% parkaineid, karoteeni, flavonoide, ursool- ja oleanool­hapet. Piparmündi eeterlikest õlidest moodustab 40–70% mentool ja 10–25% mentoon. Lehtedes on veel triperteene, hesperidiini, betaiini, vaske, mangaani jt mikroelemente, mis kõik avardavad taime ravitoimet.

Kasutamine

Kulinaarias kasutatakse maitseainena värskeid ja kuivatatud piparmündilehti. Meil valmistatakse piparmündilehtedest põhiliselt teed, kuid nendega võib maitsestada kõiki puu- ja köögiviljasalateid, köögiviljasuppe, kapsa-, kaunvilja- ja lihatoite, praetud ja keedetud kala. Piparmünti soovitatakse lisada keevale toidule, kuid ta annab meeldiva maitse ka külmadele karastus- ja alkohoolsetele jookidele, kuumale šokolaadile ja kakaole, kala- ja lihamarinaadidele, kohupiimale, juustukreemile, keedetud riisile.

Piparmünditee ja -tinktuur lõõgastavad silelihaste spasme ning vaigistavad valu maos, sooles, südame ja maksa piirkonnas, soodustavad sapivoolust, vähendavad iiveldust, samuti gaaside tekkimist seedekulglas.

Piparmünt kuulub astmavastase mikstuuri koostisse, ta parandab seedimist ja soodustab uriini eritumist.

Piparmündiõli ja mentooli kasutatakse mitmesuguste ravimite koostisainena, nagu piparmündivesi, südametilgad, reumasalvid, nohuvastastes inhalaatorites ja looduslikes und soodustavates preparaatides.

Rahvameditsiinis on tarvitatud piparmünti tee ja tõmmisena kõhuhädade (kõhuvalu, kõhulahtisus), sapipõie- ja maksapõletike korral.

Teed juuakse närvilisuse ja unetuse leevendamiseks. Rahustava teena juuakse piparmünti soojalt, kõhuhädade korral jahtununa. Noortel emadel suurendab piparmünditõmmis piimaeritust.

Piparmünditee valmistamiseks võtta

2 tl pulbriks peenestatud ürti klaasi keeva vee kohta, hoida kaanetatult 7–8 minutit ja kurnata.

Tõmmise tegemiseks lasta 3 tundi seista ja siis juua.

Tinktuur valmistada viinaga vahekorras 1 : 20, loksutada, hoida suletult 10 päeva. Iivelduse korral võtta 1 tl. Veega lahjendatult parandab söögiisu ja soodustab seedimist.

Vastunäidustused

Sapikivitõbi, gastroösofageaalne refluks (pikali visates või magama heites valgub mao sisu tagasisuunas). Ei soovitata maohaavandite korral ja väikelastele.

Võimalikud ohud

Ülemäärasel tarvitamisel on täheldatud valusid südame piirkonnas. Eeterlik õli võib tundlikel inimestel esile kutsuda maovaevusi ning tekitada ja raskendada bronhiaal­astma hoogusid.

Miinused

• Kultuurtaimena suhteliselt külmaõrn.
• Esineb paljude sortidena, mille keemiline koostis ja toime varieeruvad väga palju.
Väikesed nipid
• Mitte paljundada seemnetega, vaid juurestiku jagamise teel või pistokstega.
• Mentooli on kõige rohkem õitsemise eel ja algul kogutud droogis ning pärast 10minutist keeva veega tõmmata laskmist.
• Kuivatatud droogist saab toimivama tee kui värsketest lehtedest.