Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Määrake mulle mereravi! 

Aivi Parijõgi, 25. aprill 2015 12:21
Foto: TIINA KÕRTSINI
Mitte ei jõua ära oodata, millal saab jälle merelainetes loksuda ja selja vastu päikesekuuma rannakivi toetada. Kuidas aitavad seda igatsust leevendada ja tervist turgutada merelised kehahooldused?

Suvine mererand kuuma liiva ja kivide ning meremuda, savi ja adruga on ise-enesest üks suur spaa. Oska ainult endale protseduure välja mõelda ja teha. Tervis Pluss käis selleks ideid kogumas Värska sanatooriumis.

Samal teemal

Kui te ei ütle mere ääres ninaga õhku vedades: “Adru haiseb”, vaid nimetate seda iseloomulikku lõhna merehõnguks, siis peaks aitama rannasuveootust leevendada põisadrumähis. Nii hea on veel mitu tundi hiljem oma käsivart nuhutada – nagu oleks just ujunud adrusse kasvanud lahesopis.

Värska sanatooriumi kosmeetik Elle Toomas näitab, mis kujul põisadru tema kätte jõuab. Adru on jahvatatud pulbriks, mida mähise jaoks peab sooja veega segama. Aga see põisadru pole kogutud Eestist, vaid saabunud Lääne-Prantsusmaalt. Seal adru kõigepealt külmutatakse ja siis kuivatatakse.

Muide, põisadru on Eesti suurim vetikas. Vetikaid on aga kosmeetikas kasutatud juba ammustest aegadest, põhiliselt just kehahoolduses, sest need kiirendavad ainevahetust, väljutavad üleliigset vedelikku ja jääkaineid ning pinguldavad kudesid.

Elle Toomas ütleb, et põisadrumähist tehakse eesmärgiga nahka niisutada ja trimmida ning et see ergutab ainevahetust, aga oluline on ka põisadru lihaseid lõdvestav toime.

Merelembidele on talviseks turgutuseks välja mõeldud ka isesoojenev vetikamähis, kuhu peale vetikate on lisatud meremuda ja magneesiumsulfaati. Vetikamähis aitab ergutada vereringet, eemaldab jääkaineid ja soojendab. Kuurina kasutades aitab “päris” rannahooajaks vormi saada – keha on saledam ja tselluliit pakku peletatud.

Hea nahale ja liigestele

Enne kui põisadru pääseb oma head mõju avaldama, kooritakse keha meresoola vetikaseguga. Elle Toomas segab soolale veidi õli hulka ja hakkab kosutust vajavat keha õliniiske soolaga masseerima. Tunda on, kuidas soolakristallid seljal oma tööd teevad ja nahk õhetama hakkab. Vereringe saab ergutatud ja surnud naharakud kehalt minema pühitud.

Pärast põisadrumähise kehale pintseldamist tõmbab Elle Toomas “maskeeritud” kohad kilega üle ja katab siis termotekiga. Nüüd on aega 20 minutit kas niisama mõnuleda või mõelda, kuidas siit mõni tarkusetera suveks kõrva taha panna.

Vähemalt paarkümmend minutit merelainetes loksuda oleks aga sama hea kui soolavann spaas, mida pakutakse naha pehmendamiseks, niisutamiseks ja keha lõõgastamiseks. Mineraal- ja mereveevanne soovitatakse ka nahahaiguste, näiteks psoriaasi korral.

Kuidas aga paljukiidetud põisadru rannas kasutada? Selle üle peaks vist madalas adrut täis merelahes lesides veel mõtisklema.

Kel vetikate vastu ülemäära sooje tundeid pole, võib enne suve proovida näiteks merelist savimähist või savisoojendust.

Savimähise koostises on lisaks valgele savile – kaoliinile – veel meremuda ja vetikad. Ka see on Elle Toomasel pulbri kujul ämbrikeses ja tuleb samamoodi veega segatuna kehale pintseldada nagu adrumähis. Aga erilist lõhna muda ja vetikatega pikitud savil pole. Mereline savimähis vähendab liigese- ja lihasevalusid, mõjub lõõgastavalt ja aitab jääkaineid väljutada.

Savisoojenduse määrab Värska sanatooriumis arst lihaspingete ning krooniliste liigese- ja närvipõletike korral. Kui mähist soojendab termotekk, siis savisoojenduse jaoks kasutatakse hüdrokatlas kuumutatud savikotte. Looduslik savi hoiab vajalikku temperatuuri tükk aega ning aitab parandada kudede verevarustust ja vähendab valu. Savipakid on parasjagu nii suured, et neid on hea asetada seljale, õlavöötmele, puusadele või põlvedele. Savisoojendust ei soovitata ägedate põletike, värskete traumade ja raseduse korral.

Mudaga tselluliidi vastu

Savi raviotstarbelises kasutamises pole muidugi midagi uut. Küll on neid, kes mäletavad, kuidas vanaema oma valutavad liigesed saviga kokku mätserdas, ja vahel on praegugi mõne veekogu ääres näha, et soe püdel savi või muda kohe kutsub ennast kehale määrima.

Mudavannidele lisaks on seetõttu välja mõeldud muda sisaldavaid hooldusi. Näiteks parafango on parafiini ja meremuda segu, mida kasutatakse jällegi mähisena. Tuntust on see kogunud tselluliiditõrjes.

Värska sanatooriumis on tselluliiditõrjuja ametis Rael Leopard, kes kõigepealt käib mähisepiirkonna üle kehakoorijaga, siis määrib ihule intensiivseerumit ja seejärel algab taas töö pintsliga. Kui soe parafiini-meremudavõõp jalgadele kantud, rullitakse neile kile ümber ja sätitakse termoteki alla. Natukese aja pärast tundub, nagu viibiks keha alumine pool saunas. Ongi hea, sest soojus aitab meremuda raviomadustel paremini mõjule pääseda.

Parafangohoolitsust võib teha ka näiteks seljale, et vähendada lihaspingeid. Kokkuvõttes mõjub parafango ainevahetust kiirendavalt, lisab nahale elastsust ja lõõgastab lihaseid.

Milline võiks olla selle loodusliku hoolduse veelgi looduslikum analoog? Kui suurele päevapäikesest kuumaks köetud kivile kiht meresavi või meremuda kallata ja siis ennast sinna lebama sättida, võiks vist küll öelda, et täna olin sanatooriumis.