Terviseamet: gripp taganeb visalt (1)

Grippi haigestumuse intensiivsus on küll madalal tasemel, kuid gripi levikut tuleb hinnata jätkuvalt laialdaseks. Gripilaadsetesse haigustesse haigestumine kasvas möödunud nädalal 16 protsenti.

Olulisel määral mõjutas kasvu haigestumine vanemealiste seas (53 protsenti võrra), kus haigestumise kasv oli seotud eeskätt A- gripiviirusega. Väikelaste vanusrühmas oli haigestumiste kasv seotud nii RS-viiruse kui ka B-gripiviirusega. Teistes vanusrühmades oli haigestumus seotud muude viirustega.

Gripi hääbumisest veel rääkida ei saa, sest haiglaravivajanud inimeste arv püsib endiselt suhteliselt kõrgel tasemel.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 512 patsienti, neist 37 inimest lisandusid möödunud nädalal.

Terviseametile teadaolevatel andmetel ei registreeritud möödunud nädalal intensiivravi vajanud gripijuhte ega gripist tingitud surmajuhte. 

Terviseametile teadaolevatel andmetel on hooaja algusest alates vajanud gripi tõttu intensiivravi 34 inimest vanuses 31-100 eluaastat. Intensiivravi vajanutest oli vanemaealisi (65 ja vanemad) 94%, üks patsient oli 31 ja üks patsient 52-aastane. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste olemasolu tõttu.

Andmed haigestunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Ühtegi gripist tingitud surmajuhtu möödunud nädalal ei registreeritud.

Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud kokku 20 inimest, neist vanuses üle 65 aasta olid 19, üks inimene oli 52-aastane. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse, põhiliseks riskifaktoriks on südame-veresoonkonnahaigused.