Kolm korda päevas toitu kaaluda ja pliidi ees seista on mulle absoluutselt ebasümpaatne.Foto: Aivar Kullamaa
Uudised
17. aprill 2015, 11:34

Agnes Aaliste: Ma ei taha hakata koduperenaiseks!

Alustasime kolmekuulist koostööprojekti Ring FMi hommikusaate juhi Agnes Aalistega, kes pole küll ülekaaluline, aga pole ka oma kehaga rahul. Usun, et see tunne on tuttav paljudele. Üleliigsed kilod kaovad sageli ruttu, aga just ideaalse kehakuju saavutamine on raske. Agnes jagab kolumnis meiega oma kogemusi, kuidas see temal läheb, iga kahe nädala tagant.


Ma olen läbi proovinud enamiku trendidieete. Näiteks paleodieet, veregrupi dieet, gluteenivaba dieet, õhtuti ei söö dieet jne. Teoorias olen ma normaalkaalus − 172 cm juures kaalun 64 kg. Kuna ma aga enamiku oma elust olen kaalunud 10 kg vähem, tunnen end praegu paksuna. Lühikeste käiste hooaeg on tulemas, on aeg alustada järjekordse dieediga!
Viimati, paar kuud tagasi pidasingi paljuräägitud-kiidetud paleodieeti. Põhimõtteliselt ajasin endale kuu aega rasvast liha sisse. Sekka ka juurikaid, muna ja puuvilju. Piimatooteid ja teravilju ei tohtinud üldse tarbida. Kohutavalt ühekülgne ja piinav toitumine. Kõht oli kogu aeg kinni, pärast nelja nädalat läksin kaalule ja mitte grammigi polnud langenud. Masendav. Mu armsa raadio Ring FM turundusmeeskond kuulis hommikul eetris mu luhta läinud ponnistusi ja tõttas appi. Nemad ja ajakiri Naised viisid mind kokku Eesti ühe tuntuima treeneri ja kaalunõustaja Erik Orguga. Tema meetodit polnud ma varem proovinud, seega kohtusime. Tema rääkis, mina kuulasin. Läksin koju ja olin rohkem stressis kui kunagi varem.
Nõustaja kava järgi kaalu langetamine on esiteks väga ranget distsipliini nõudev. Kõik toiduainete kogused on grammipealt kaalutud. Nädala ostunimekiri on täpselt ette antud, samuti nädala menüü. See oli esimene asi, mis mus frustratsiooni tekitas, esimene asi, mis mul juhtme kokku ajas. Miks ma pean sööma teisipäeva õhtul kanakarrit, kui mul on näiteks tatrapudru isu? Mäletan, et 10 aastat tagasi oli põhiline üksi elama hakkamise rõõm see, et sain ise otsustada, mida külmkappi ostan ja söön. Mitte keegi ei tule mulle ütlema, mille isu mul parasjagu on!
Teine asi – kokkamine. Ma tahan küll kaalus alla võtta, aga ma ei taha koduperenaiseks hakata. Nõustaja kava näeb ette kolm korda päevas vaaritamist. Kust inimesed selle aja võtavad? Ja veel olulisem – miks nad peaksid tahtma selleks aega võtta? Ma saan aru, et tervisliku toitumise alus on see, et süüakse puhast toorainet, et inimene tarbib võimalikult töötlemata toitu. See idee on mulle sümpaatne. Olen täiega nõus loobuma poesalatitest, valmistoitudest ja poolfabrikaatidest. Aga kolm korda päevas toitu kaaluda ja pliidi ees seista on mulle absoluutselt ebasümpaatne. Isegi hirmutav.
Kolmandaks – väljas söömine. Minu jaoks on alati olnud elu mõte kohvikud ja croissant. OK, kaalu langetades ehk kohvikud ja salat. Kohvikud, salat ja pokaal valget veini.
Kes tahab raamatu järgi elada, elagu. Minu jaoks pole see loomulik. Hetkel on mul teist nädalat käsil nn oma dieet – teen oma peaga nii mõistlikke ja tervislikke valikuid, kui suudan. Ehk et liigun iga päev 10 000 sammu. Ei söö nisutooteid, piimašokolaadi asemel võtan tumeda šokolaadi ja katsun süüa nii puhast toitu, kui võimalik. Tatrapudru sisse panen võitüki ka. Kuulan-oma-keha tüüpi dieet on see vist. Kahe nädala pärast lähen kaalule ja näis siis, kas oma peaga peetud dieet on tulemuslikum kui stressirohked trendidieedid.