Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Ebameeldiv kaaslane psoriaas (7)

Pamela Eesmaa, 18. aprill 2015 10:19
Foto: PantherMedia / Scanpix
Ketendavad, punetavad, kobrutavad laigud nahal jätavad mulje ohtlikust haigusest, millest tasub kaugele hoida. Tegelikult pole psoriaas ehk soomussammaspool nakkav, kannatajaks jääb vaid psoriaasihaige.

Psoriaas on krooniline päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb maailmas 125 miljonit, Eestis umbes 41 000 inimest.

Haigus on lihtsustatult väljendudes naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaaljuhul küpseb naharakk 21–28 päevaga ning eemaldub surnud rakuna. Kui rakus on psoriaasikahjustus, siis toimub küpsemine kahe-kolme päevaga, rakud hakkavad kuhjuma, tekitades eri suurusega põletikulisi paksenenud naaste. Neid võib esineda põlvedel, küünarnukkidel, jalataldadel, peopesadel, kaenlaalustes, ka peanahal, näiteks laubal, kuklas ja kõrvade juures.

Vahel on neid üksikult nabaaugus, kõrvas, kulmudel, genitaalidel.

Samal teemal

Ka küüned võivad kahjustuda. Vahel on neil punktitaolised sissevajutised, küüs võib pakseneda.

Psoriaasi raskemate juhtumite korral levib punetav ja ketendav lööve üle kogu keha ning liigesed on jäigad ja valutavad sageli.

Haigus võib ilmneda ükskõik millises vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 11.–45. eluaastal. Ära hoida haigust ei saa, niisamuti pole võimalik nakatumine psoriaasihaigega kokkupuutel. Kindel on teatud geenide seotus psoriaasiga. Kuid nagu mitmete teiste haiguste puhul, peab geneetilise soodumuse ilmnemiseks olema mingi vallandaja. Psoriaasi võivad soodustada vigastused, kurguinfektsioonid, kindlad ravimid või stress. Uuritakse kõikvõimalikke põhjusi, et selgitada, kellel on tendents psoriaasile, enne kui esimesed märgid välja löövad.

Põhjused ja ravi

Häireid võivad põhjustada psüühiline pingeseisund, põletikud, trauma. Neid stressoreid vältides saab haiguse ilmnemise enamasti ära hoida. Ka leiab psoriaatikute seast palju ülekaalulisi, seega aitaks tõve vallandumist vältida ka normaalkaal ja rasvavaene dieet.

Kõige tähtsam on psoriaasihaige jaoks rahulik ja stabiilne elustiil. Pinged, stress ja ülekoormus halvendavad olukorda. Vajalikul momendil tuleb aeg maha võtta, puhata, probleemid lahendada. Puhkus mere ääres päikese käes on tihti suurepärane ravim. Vesi puhastab nahka ja aitab teatud määral kettudest vabaneda. Osale haigetest, kel on fotosensitiivne psoriaas, võib päike tekitada aga löövet, mistõttu tuleks päevitamisega olla ettevaatlik.

Psoriaasi pole võimalik täielikult välja ravida. Koostöös arstiga leitakse haige jaoks sobiv raviviis, mis sümptomeid leevendab ja konkreetse inimese elustiiliga sobib. Ravivõimalusi on mitmeid ning need jagunevad peamiselt neljaks: lokaalne ravi (ravitakse vahetult kahjustunud piirkonda), fototeraapia (kasutatakse valguskiirgust), süsteemne ravi (suukaudne, määrab spetsialist), bioloogilised ravimid (suured valgumolekulid, mida süstitakse organismi).

Allikas: Marge Heinoja-Ventsas, MTÜ Psoriaasihaigete Toetamise Ühing Psoriaasikeskus, valgusteraapia spetsialist

Psoriaasi vallandajad

* Naha lokaalne kahjustus (nt päikesepõletus, hõõrdumine, putukahammustus, tätoveering, operatsioonihaavad). Naha kahjustumisel vabanevad ained – tsütokiinid – põhjustavad haiguse ägenemist.

* Hormonaalsed muutused.

* Ravimid (põletikuvastased ravimid; malaariavastased arstimid; vaktsiinid; beetablokaatorid – südame- ja vererõhuravimid; liitium, formaliin, neomütsiin; vaktsiinid), samuti allergiatestid.

* Füüsiline ja emotsionaalne stress.

* Alkoholi kuritarvitamine – soodustab naharakkude paljunemist.

* Stress – mõjutab teatud hormoone, nõrgestab immuunsüsteemi.

* Rasvumine.

* Infektsioonid.

* Nõrgenenud või üliaktiivne immuunsüsteem.

* Külm kliima, vähene päikesevalgus.

Soovitused

* Väldi üleliigset päevitamist ja alkoholi!

* Mitmesugused kreemid ja salvid, nagu eri tugevusega kortisoonsalvid, Daivonex, Ditranol ja tõrvapreparaadid, vähendavad põletikulisust ja punetust.

* Tõrvašampoone, -geele ja -vanne kasutatakse enamasti laiaulatusliku psoriaasi raviks.

* Kerge harjamine pärast vanni aitab surnud nahka eemaldada. Kaerajahuvannid leevendavad sügelust.

* Väga tõsise ja laiaulatusliku psoriaasi korral rakendatakse suu kaudu manustatavaid kortisoone, A-vitamiini derivaate, kemoteraapiat (PUVA).

* Abi võib saada ka D-vitamiini salvist.

* Väldi kriimustusi, kraapimist, sügamist, hõõrumist.

* Hoolitse naha puhtuse eest ja joo piisavalt palju.

* Pärast ravikuuri külasta arsti.

* Ära unusta puhkust, meelelahutust, liikumist, toitumist, piisavat veejoomist ja värskes õhus jalutamist.

Allikas: www.psoriaasikeskus.ee

Fakte

* Kui ühel vanemal on psoriaas, siis lapse haigestumise tõenäosus on 15%.

* Kui mõlemad lapsevanemad on psoriaatikud, on tõenäosus 75%.

* 36%-l psoriaasi põdevatest inimestest on suguvõsas vähemalt üks haige.

* Umbes 10–40%-l psoriaasihaigetest areneb tüsistusena psoriaatiline artriit. See tähendab valu liigestes, eriti sõrmeotstes, varvastes, mõnikord nimmelülides.