Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Kuidas võidelda kevadväsimusega? (2)

Eero Merilind, perearst, 18. aprill 2015 13:02
Kevadväsimuse vastu aitab värske õhkFoto: ALDO LUUD
Pikk ja pime talv jätab oma märgid meie organismi. Tunneme ennast väsinuna, mälu on halvem ning pisiasjad ajavad närvi. Unehäired ja passiivsus pärsivad töövõimet. Sellist seisundit tunneme kevadväsimuse nime all.

Veniv talv väsitab immuunsüsteemi ning haigustele vastuvõtlikkus suureneb. Eriti annab see tunda lasteaia- ja koolilaste seas. Väiksemgi külmetus avab tee viirustele ning haigus ongi käes.

Samal teemal

Pikaajaline väsimus ja energiapuudus võib olla ka tõsisema haiguse tunnus, eelkõige tuleb esile tuua kilpnäärme alatalitlust, verehaigusi, kopsu- ja südamehaigusi ning depressiooni.

Sageli on arstipraktikas raske eristada depressiooni ja kevadväsimust ning paljud inimesed kardavad ka oma sooritusvõime vähenemisest arstile rääkida. Edukust väärtustavas ühiskonnas on inimestel üha raskem endale ja teistele tunnistada, et nad on väsinud ja vajavad puhkust.

Erguta ennast ise! Kuigi oleme põhjamaa rahvas ning peaksime mitmeid põlvi olema pimedusega geneetiliselt harjunud, vajame kevaditi täiendavat energialaengut. Jälle tuleks üle korrata toitumise põhitõed, välja otsida sammulugeja ja kõnnikepid. Talve jooksul kogunenud paar ülekilo tuleb ära kulutada.

Rõõmsa tuju ja hea enesetunde tagavad vähemalt 10 000 aeroobset sammu päevas, vitamiinirikas ning tasakaalustatud toit ja piisav uni. Vitamiine võib saada apteegist, aga neid leiab ka enda valmistatud mõnusast toidust.

Kevadel muutuvad päevad pikemaks ning valgemaks, see aitab enesetunnet parandada. Spetsiaalsed valguslambid aktiveerivad keha, aga ka ere päikesevalgus ergutab immuunsüsteemi. Aeg oleks üle vaadata töökoormus ning leida aega niisama olemiseks. Hea raamat või film viib mõtted mujale ja aju saab puhkust.

Puhkus on hädavajalik. Puhkusest võiks planeerida suurema jao suvele ning osa ka kevadtalvele. Klassikaliselt saaks soovitada vähemalt nelja järjestikust puhkusenädalat. Esimesel nädalal hakkab organism ennast välja lülitama, teisel nädalal lülitab lõplikult välja, kolmandal puhkab ning neljandal asub juba uusi plaane välja mõtlema. Kõige ebatervislikum on puhata ühe nädala kaupa.

Sellisel juhul organism alles hakkab lõdvestuma, kui tuleb juba uuesti tööle hakata. Selline puhkus on eriti koormav ning võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Piltlikult saab seda võrrelda öise magamisega, kus teid iga tunni järel keegi üles ajab. Sellisel juhul on hommikul veelgi unisem tunne kui õhtul enne magamaminekut.

Väsimus on organismi kaitsereaktsioon olukorrale, kus energiavarud hakkavad ammenduma. Et inimene endast viimast välja ei pigistaks, hakkab keha teda kaitsma. Mõni tunneb suuremat väsimust, teine väiksemat.

Alati ei ole vaja kohe muretseda, et tegemist on haigusega, vaid tuleks kuulata oma organismi ning leida aega puhkamiseks, värskes õhus liikumiseks ja tervislikuks toitumiseks. Mõni vajab selleks rohkem aega, teine vähem. Päris ilma puhkuseta aga ei saa meist keegi hakkama.