Foto: PantherMedia / Scanpix
Toiduuudised
20. aprill 2015, 13:20

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Milline peaks olema päevamenüü: tervisevundamenti ehitamas

Missugune peab olema päevamenüü, et ainevahetus saaks oma üles­andeid sinu tervise ja heaolu jaoks kõi­ge paremini täita?

Pole inimest, kes ei suudaks välimuse järgi eristada eestlast ning hiinlast. Erinevus väli­­muses ei tähenda aga põhimõttelisi erinevusi ainevahetuses. Neil mõlemal on täpselt samad aine­vahetuse vaheühendid ja lõppühendid. Hiinlase suhkurtõbi ei erine eest­lase suhkurtõvest.

Ka poh­mell on neil täpselt sama aine põhine. Kõik toitained, mida eluks vaja­vad jaapanlane ja eest­lane, on samuti täpselt samad. Need on universaalsed ega sõltu rassist ega soost. Miks? Evolut­­sioon on kujun­da­nud inim­orga­nismi jaoks universaalsed opti­maal­sed (parimad) aine­vahe­tuslikud lahen­dused.

Igaüks söögu ka edaspidi nii, nagu soovib. Üha roh­­kem inimesi tahab aga teha õigeid, tervislikke ja majanduslikult ökonoomseid vali­kuid.

Hommikusöök

1. Söö mõõdukas koguses kompleksseid süsivesikuid sisal­da­­vaid toidu­­­­­aineid (pudrud, leib, saiakesed, väikene pann­kook lemmikmoosiga, kar­tuli­-, pastatoidud jt). Kui soovid – eriti kui mõnikord on hommikuse söömisega kiire –, võta tükike kooki või šokolaadi.

Loodus pole loll ja sinu orga­nism samuti mitte, ta on ju looduse osa! Hom­mikul pole organismil vajadust tekitada süsivesikutest nn sal­ves­­tusrasva.

2. Anna organismile bioloogiliselt kõrg­e kva­liteediga toidu­valku – muna, kala, linnuliha, jo­gurtit, keefirit, kohu­piima.

3. Ära söö hommikul väga rasvarikast toitu. See ei tähenda, et toit peaks olema rasva­vaba, rasva­vaba söömine pole inimese nor­­­maalsöömine. Näiteks täis­kas­va­nutele ei sobi süüa igal hommikul vorstikraami, sest selles on ju üsna palju varjatud rasva.

Lõuna­söök

Naudi rahulikult söömist nii hinge kui ka kehaga.

See on parimal viisil võimalik aga vaid siis, kui hommi­kusöömine on aine­vahetuse põhine. Siis pole lõuna­söögile toidu­ainete osas sisulisi piiranguid. Toit peab aga olema võimalikult mitme­ke­sine ja värvikirev, sulle meel­div ja sisal­­dama ka igasuguseid puu- ja juur­vil­ju (kas või salati kujul).

Ära liialda kogu­stega!

Õhtusöök

Optimaalne aeg oleks kella 17–19 ajal.

Õhtusöök ei tohi olla söömata jäänud hommi­ku­- ja lõu­naroa asendus väga rohke kõhutäitmisega. See on väga halb stiil, eriti kui seda tehakse tihti. Siis oled sa muutnud kogu päe­vase söömise organismi jaoks pehmelt öeldes probleemseks. Ainevahetus on või­mas ja suu­dab päris tükk aega tõsist söömis­rumalust taluda, kuid tasapisi hakkab see mõju aval­dama, algul var­ja­tult, hiljem probleemidena.

Õhtusöök olgu mõõdukas ja andku ­kvali­teetset val­ku. Sobivad kala, linnuliha, kohu­piim, muna, keefir, hea juust jne. Rasva­sust pole vaja karta. Kindlasti peaks õhtusöögiks aga olema väga vähe – mõni päev mitte üldse – toidu­süsi­vesi­kute poolest väga rikkaid toiduaineid. Mida hilisem on kellaaeg, seda kindlamini tuleb vältida tärklise­rohkeid toidu­aineid, saia­kesi, pannkooke, koogi­kesi, pasta- ja kartuli­toite jne.

Väga hästi sobivad õhtusöögi juurde ka ko­du­­mai­sed puu- ja juurviljad.