Aluseline dieet: keha uuesti tasakaalu (17)

Inimesed on juba tuhandeid aastaid teadnud, et mõned toiduained on happelisemad kui teised, kuid alles pH-skaala kasutuselevõtt 1909. aastal andis täpsema pildi ainete happelisusest.

Tänapäeval uuritakse toiduainete pH-taseme mõju organismile põhjalikult.

Aluseline dieet toetub väitele, et meie vere normaalne pH-tase on 7,35 ja 7,45 vahel, mis muudab organismi tervikuna kergelt aluseliseks. Dieedi pooldajate sõnul peaks inimese toidu­sedel seda pH-taset peegeldama, nagu kaugemas minevikus oligi.

Nimelt toitusid meie küttidest ja korilastest esivanemad märgatavalt teistmoodi. Palju rohkem söödi värskeid puu- ja köögivilju, pähkleid ja seemneid. Piimatooteid hakati tarbima alles pärast kariloomade kodustamist.

Samuti on suhkru ja soola kasutamine aastasadade jooksul kõvasti kasvanud. Eriti teravalt kerkib see trend esile lääneriikides, kus paljud perekonnad söövad iga päev kiirtoitu. Rasvumus, südame- ja veresoonkonnahaigused ning muud probleemid viivad suure hulga inimesi enneaegselt hauda.

Mõju organismile

Kõik toiduained muudavad seedimise ja imendumise järel mingil määral vere koostist. Juust, piim, sool, liha ja teraviljad soodustavad vere happelisust. Tähtis on teada, et toiduainete lõplikku happelisust ei määra pH-tase, vaid nende mõju organismile juba seeditud kujul. Äädikat tuntakse kui väga happelist vedelikku ning enamik äädikatest muudabki organismi happelisemaks. Samas on õunaäädika ja sidrunimahla tarbimisel kehale hoopis aluseline mõju. Seega ei saa määrata toiduproduktide toimet organismile ainult maitsmise abil.

Aluselised toidud. Nende mõju organismile tuleneb aluseliste mineraalainete rohkusest. Inimesele on aluselise toimega mineraalainetest enim vajalikud kaltsium, naatrium, magneesium ja kaalium. Kõige rohkem mõjutab vere pH-taset kaalium.

Happelised toidud seevastu sisaldavad külluslikult happeid moodustavaid mineraalaineid, nagu jood, fosfor ja väävel. Liha on happeline suure valgusisalduse tõttu. Valkude seedimise käigus lõhustuvad teatud aminohapped väiksemateks aineosakesteks, mille hulgas on ka happelisi mikroelemente.

Need elemendid liituvad oksüdeeritult veega, moodustades näiteks fosforhappe ja väävelhappe. Mõned happelised toidu­ained sisaldavad orgaanilisi happeid, mida organism ei ole võimeline aine­vahetuse käigus lõhustama, ja soodus­tavad nii ülihappesust.

Aluselise dieedi järgijad kiidavad toitumiskava toimet seedeelundkonnale, sest see aitab leevendada kõhupuhitust, ärritunud soole sündroomi ja divertikuliiti. Artriidi ja liigesevalude seisukohast on aluselised mineraalained kaltsium ja kaalium suure tähtsusega.

Teherani meditsiiniteaduste ülikooli uuringute põhjal vähendas kaaliumi manustamine reumatoidartriidi käes vaevlevate patsientide valu märgatavalt. Toitumiskava järgimine võib vähendada ka muid kroonilisi valusid.

Inimorganism kasutab ülihappesuse vastu võitlemiseks magneesiumi, mis omakorda kahandab selle kättesaadavust muude tähtsate protsesside jaoks. Magneesiumipuuduse all kannatavatel inimestel esineb sagedamini pea- ja lihasevalusid. Tänapäeva inimesed on ainsad imetajad, kes tarbivad rohkem naatriumi kui kaaliumi. Selline vahekord soodustab vererõhu kerkimist ohtlikult kõrgeks. Aluseline dieet tähtsustab kaaliumirikaste viljade söömist, mille tulemusel väheneb hüpertensiooni risk.

Abiks puhastumisel

Aluselist dieeti on kasutatud detoksdieedina, et puhastada organismi aja vältel kogunenud mürkainetest. Seda on peetud ohutumaks alternatiiviks äärmuslikumatele puhastuskuuridele, sest ei sea toidusedelile nii rangeid piiranguid.

Toitumiskava eesmärk ei ole kaalu langetamine, kuid rasva- ja süsivesikurikaste valmisproduktide eemaldamine igapäevasest toiduvalikust võib siiski kaalukaotuse kaasa tuua. Selle juures mängivad tähtsat rolli ka piisav liikumine ja füüsiline koormus.

Enne dieedi alustamist on soovitatav arutada asja arstiga, et vältida kõrvaltoimeid. Aluseline dieet ei sobi neeru- ja südameprobleemidega inimestele ning neile, kes tarvitavad kaaliumi taset mõjutavaid ravimeid. Toitumisteadlased ei soovita aluselist dieeti järgida liiga pikalt. Tähtis on jätkata pärast parajat kuuri tavapärase toitumisega.

Konsultant: Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor prof Raivo Vokk

7päevane näidismenüü

Aluselisest dieedist liigub ringi erinevaid versioone. Enamasti on kõikides toitumiskavades keelatud maiustused, transrasvad, piimatooted, liigselt töödeldud liha, valmisproduktid, rafineeritud toiduained, kohv, tubakas ja alkohol.

Esimene päev
Hommikusöök: munapuder (kahest munast) tomatite, paprika, sibula, selleri ja spinatiga.
Lõunasöök: lõhefilee lõigud koos aurutatud brokoli ning värske porgandi, kurgi ja tomatiga.
Õhtusöök: keedukartulid värske segasalatiga (kirsstomatid, basiilik, jääsalat, oliiviõli).
Vahepalad: õun ja peotäis Kreeka pähkleid.
Segujook banaani, peotäie pähklite, vee ja mangoga.

Teine päev
Hommikusöök: kaks viilu täisteraleiba (katteks pool avokaadot, tomativiil ja basiilikulehed).
Lõunasöök: pruun riis kergelt aurutatud köögiviljadega (brokoli, porgandid, suvi­kõrvits, lehtkapsas).
Õhtusöök: tuunikala basmatiriisi ja värske köögiviljasalatiga.
Vahepalad: puuviljasalat mangost, ananassist, virsikust ja arbuusist. Kõvaks keedetud muna (garneeritud värske koriandriga).

Kolmas päev
Hommikusöök: kaerahelbepuder (riisi- või mandlipiimaga).
Lõunasöök: läätsesupp aurutatud köögiviljadega.
Õhtusöök: hautatud kalkunifilee värske köögiviljasalati ja metsiku riisiga.
Vahepalad: peotäis viinamarju ja päevalilleseemneid. Avokaado.

Neljas päev
Hommikusöök: omlett avokaado, tomati, selleri, paprika ja sibulaga.
Lõunasöök: supp aedviljadega (garneeri värskete maitsetaimedega).
Õhtusöök: tatrapasta tükeldatud tomatite, suvikõrvitsa, piiniaseemnete ja purustatud küüslauguga.
Vahepalad: peotäis pähkleid või seemneid.
Ananassi- ja mangosmuuti.

Viies päev
Hommikusöök: aurutatud brokoli ja porgandid (serveeri röstitud India pähklite ja päevalilleseemnetega).
Lõunasöök: Rooma salat täisteraleivakuubikute ja oliiviõliga.
Õhtusöök: küpsetatud lõhe sidruni ja koriandrilehtedega, lisandiks roheline salat.
Vahepalad: kaks viilutatud tomatit värskete basiilikulehtedega. Porgandi- ja kurgiviilud.

Kuues päev
Hommikusöök: smuuti maasikatest ja banaanist (lisada võib mandlipiima ja purustatud linaseemneid).
Lõunasöök: toores kapsarull (täidis: purustatud avokaado ja tükeldatud sibul, tomat ja koriandrilehed).
Õhtusöök: köögiviljapada ubadest, paprikast, sibulast ja küüslaugust (lisandiks pruun riis ja värsked aedviljad).
Vahepalad: pirn ja peotäis pähkleid.
Ananassi-, banaani- ja mangosmuuti.

Seitsmes päev
Hommikusöök: roheline smuuti õunast, lehtkapsast ja muudest rohelistest viljadest.
Lõunasöök: salat värsketest köögiviljadest.
Õhtusöök: keedetud täisteraspagetid brokoli, paprika ja sibulaga.
Suur aedviljasalat (tomatid, kurgid, lehtsalat).
Vahepalad: riisikoogid naturaalse pähklivõiga. Peotäis kuivatatud puuvilju (aprikoosid, datlid).