Foto: PantherMedia / Scanpix
Uudised
17. aprill 2015, 14:18

Patsientide nõukoda: patsient on haiglates jäänud tagaplaanile (1)

Suurhaiglate juhtimisel on valdavalt prioriteediks majanduslikud tulemused, kuid ravikvaliteedi mõõtmine ja analüüsimine ning küsimus, kuivõrd patsient sisulist abi sai, on kahetsusväärselt tagaplaanil, leiab patsientide nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk.

Märtsi lõpus tutvustati Maailmapanga aruannet, mis oli väga kriitiline. Näiteks toodi välja, et suur osa hospitaliseerimistest ja eriarsti visiitidest oleksid tegelikult välditavad, perearstide patsiendikäsitlus ei vasta heale kliinilisele standardile, ravijuhendite järgimine on puudulik (uuringud jäetakse tegemata) jne.

Eesti Patsientide Nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk nendib portaalile Med24 antud intervjuus, et patsientide nõukoda on neid küsimusi avalikkusele korduvalt tõstatanud ka varem, seda nii avalike pöördumiste kui ka suunatud kirjalike ettepanekute vormis sotsiaalministrile ning riigikogu sotsiaalkomisjonile. "Eesti Patsientide Nõukoda on olnud mures tervishoiuteenuste kättesaadavuse osas, seda eriti esmatasandil, samuti ravi järjepidevuse ning ravikvaliteedi tagamise osas," lausus ta.

Kolki sõnul pole tervishoidu poliitikute ja süsteemi juhtide poolt Eesti riigis prioriteetseks valdkonnaks peetud ning seda teemat ei käsitleta piisavalt Vabariigi "Valitsuse istungitel vaadeldakse otsustajate poolt pigem kuluartiklina kui investeeringuna meie kõige olulisemasse ressurssi – inimestesse," nentis ta.

Eesti Patsientide Nõukoja juhatuse liikme sõnul on puudunud sisuline valmisolek valdkonda korrastada ja seda jätkusuutlikult organiseerida ja rahastada vaatamata asjaolule, et tellitakse erinevatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, samuti kohalikelt analüütikutelt, uuringuid ning avalikustatakse raporteid. "Suurhaiglate juhtimisel on valdavalt prioriteediks majanduslikud tulemused ning ravikvaliteedi mõõtmine ja analüüsimine ning küsimus, kuivõrd patsient sisulist abi sai, on kahetsusväärselt tagaplaanil," on Kolk kriitiline.

Tema sõnul tuleb Eestis muuta suhtumist tervishoidu ja seda kõige kõrgemal tasemel poliitikute-otsustajate hulgas. Süsteemi tuleb vaadelda tervikuna ja tegevuste keskmes peab olema patsient oma vajadustega. Hetkel on Eesti tervishoius liiga palju konkurentsi haigekassa ressursside osas ja liialt vähe koostööd. Süsteem soosib omavahelist konkureerimist, mistõttu tuleks tervishoiu rahastamise mudel muutuste saavutamiseks üle vaadata ning seada eesmärgiks patsiendi vajadused ja ravi tervikpilt.

Eelpool nimetatud struktuurimuudatuste ja reformidega kaasneda võivad esialgsed kulud võivad Maailmapanga aruandes nimetatud mõttetuid kulusid Kolki arvates kordades vähendada.