Südamenädalast on kasu: rahvas tõttas tervist kontrollima (10)

Mitu insulti üle elanud Helju-Melaine ütleb, et see pole tal esimene kord tervisepäevale tulla. "See on väga tänuväärne üritus," on ta kindel. "Täna küll insuldist ei räägitud, vaid üldisemalt südamehaigustest ja infarktist, aga see oli huvitav. Ma tulingi juba loengu ajaks kohale, et silmaringi laiendada."

Et Helju-Melaniel on varemgi tervisega tõsiseid probleeme olnud, lasi ta endal ka kolesterooli, veresuhkrut ja vererõhku mõõta "Need olid korras," on ta õnnelik ja ütleb, et järgib tervislikke eluviise. "Ma ei suitseta. Telekast ma neid Türgi seriaale ka ei vaata, vaid käin väljas jalutamas," muigab Helju-Melaine. "Et tavaline aeroobika ajas mul südame rütmist välja, siis teen nüüd vesiaeroobikat. Vahel käin ka jõusaalis," ütleb ta, et tervis on talle oluline.

Ära söö enne und!

Tavapäraselt on oma tervise kontrollimisel agaramad vanemad inimesed, aga eks neilegi kulus ära soovitus liikuda ja harjutada – see aitab südamel vormis püsida.

Kõrval imestab noor naine, et vererõhk on madalam, kui vaja. Pole kunagi varem mõõtnud. "Mida nüüd teha tuleks?" pärib ta õelt ja saab kohe soovituse. Tema sõbratari kolesteroolitase võiks madalam olla – tal soovitatakse rohkem köögivilju süüa ja loomsed rasvad taimsetega vahetada. Lihtne asi, aga kolesteroolihirm kaob.

Populaarne oli tervisepäeval ka kardioloogiaosakonna õendusjuhi Anžela Kaminskase loeng, kus ta kõneles infarktist, ravimitest ja südamehaigustest üldisemalt. Kui loeng lõppes, kogunes tema ümber kümmekond inimest, et oma seisundi kohta individuaalset nõu saada. Anžela Kaminskase sõnul on südame haigestumise riskitegureid mitu. "Üks neist on kindlasti vale toitumine," kinnitab ta. "Aga näiteks ka stressirohke töö, millest tekib kõrge vererõhk," ütleb Kaminskas ja annab nõu: enne magamaminekut tuleks söömist vältida.

Õendusjuht paneb südamele peaksid inimesed tõsiste probleemide ennetamiseks kindlasti üks kord aastas perearsti juures kontrollis käima.

Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja kardioloog Tiina Uuetoa ütleb Õhtulehele, et südamenädalat on Eestis korraldatud juba 23 aastat. See on ka väga oluline.

"Elame riigis, kus iga kolmas täiskasvanu on kõrgvererõhktõvega," nendib Uuetoa, kelle sõnul on sageli inimestel korraga kõrgvererõhktõbi ja südamehaigused.

Südamenädala eesmärk ongi teabe jagamine võimalikust ravist ja rahva õhutamine oma südame tervist hindama.

Tähtis on ju, et iga inimene suudaks mõista terviseriske ja teaks, kuidas neid vähendada vähemalt nii palju, nagu on tema võimuses.

Ülekaalukalt avalduvad südame- ja veresoonkonnahaigused keskeas ja sealt edasi suureneb haigestumus iga aastaga nii naistel kui ka meestel.

"Kuigi esmast südamehaiguste ennetust soovitavad Euroopa arstid meestel alates 40. ja naistel alates 50. eluaastast, võivad vahel haigestuda ka nooremad," räägib Uuetoa.

tema sõnul võime olla rahul, et elame riigis, kus esmase arstiabi võrgustik on küllalt ühtlaselt välja ehitatud.

"Nõnda tulevad nooremate inimeste puhul südameprobleemid välja juba varem, kooliarste või perearste külastades," ütleb Uuetoa.