Uudised

Mis eristab kunstsüdant südant toetavast seadmest?

Helsingi arstid tegid ajalugu: südamesiirdamise ootel patsient sai Soomes esmakordselt tehissüdame  

Piret Pappel, 24. aprill 2015 10:47
Pilt on illustratiivneFoto: KƜLLIKE ROOVĆ„LI
Helsingi ülikooli kliiniku arstid paigaldasid Soome esimese tehissüdame. Lõikuse tegid südame- ja kopsukeskuse südamekirurgid Karl Lemström ja Jan Kiss koos südameanestesioloogide Mikko Laxini ja Seppo Hiippalaga.

Tehissüda aitab patsiendil oodata südamesiirdamist 3-12 kuud. See operatsioon on haruldane kogu maailmas. Näiteks Põhjamaades on seda tehtud vaid paar korda.
"Tehissüda läheb käiku siis, kui haige on südame mõlema koja tugev puudulikkus või raske rütmihäire, mida ei saa ravimite või muude abivahenditega kontrollida, südamesiirdamise operatsiooni aga pole võimalik piisavalt ruttu teha", selgitas Karl Lemström.

Tavaliselt pannakse halvas seisukorras olevatele patsientidele vasaku südamekoja abipump, mis aitab kehal kosuda ja siirdamisoperatsiooniks jõudu koguda.

Tehissüda koosneb kahest kojast, kodades on klapid, mis reguleerivad verevoolu õiges suunas. Lõikuse käigus eemaldatakse patsiendi südamekojad ja –klapid ja tehissüda õmmeldakse järgijäänud südameosade külge.

Läbi vasaku rindkereseina kulgeb kehast väljaspool asuv aparatuur, mille juhtimiskeskus reguleerib kunstliku südame kokkutõmbeid suruõhu abil.

Tehissüdame saanud inimene saab ka väljaspool haiglat elada. Koju saab ta kaasa südame tööd korraldava mobiilirakenduse, mille abil on võimalik jalutada, sõita jalgrattaga ja teha mõõdukalt tervisesporti.

Tehissüdame kohta internetist infot otsivad huvilised võivad leida uudise, et 2010. aastal paigaldati tehissüda Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Eestis tehtud operatsioon on Soome lõikusest siiski erinev ja PERHis paigaldati hoopis südame vasakut vatsakest asendav seade.

PERHi kardiokirurg dr Günter Taal selgitas Õhtulehe palvel nende erinevust.

"Need on tõesti kaks erinevat seadet. Südant toetav seade (LVAD - left ventricular assist device) on pump, mis ühendatakse patsiendi oma südame külge (enamasti võtab verd vasaku vatsakese tipust ja pumpab selle ülenevasse aorti).

Sellise seadme paigaldasime PERHis 2010. aastal. Tartu ülikooli kliinikumis toimus samasugune lõikus aasta tagasi. Helsingis on selliseid seadmeid paigaldatud umbes 30.

Kunstsüda (TAH - total artificial heart) on seade, mis paigaldatakse patsiendi enda südame asemele (ehk oma süda lõigatakse välja). Selliseid seadmeid on maailmas paigaldatud oluliselt vähem, põhiliselt seetõttu, et nendega on palju komplikatsioone.

Selline seade paigaldati Helsingis esmakordselt. Hästi lihtsalt öeldes kasutatakse kunstsüdant siis, kui südant toetavat seadet pole võimalik kasutada: süda on nii kahjustunud, et sinna pole võimalik pumpa külge ühendada ja patsient on sedavõrd kehvas seisundis, et ilma kunstsüdameta ei jõuaks doonororganit ära oodata."

Samal teemal

15.04.2014
Kirurgid tegid esmakordselt Eestis uudse südameoperatsiooni
30.11.2013
Teadlased lubavad: kümne aasta pärast saab printida inimsüdame
11.03.2013
"Kingiks saadud elu ei tohi raisata!"
14.10.2006
«Ma päris ehmusin: nii kõvasti lööb!»