Foto: ANDRES HAABU
Keha
29. aprill 2015, 14:32

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Restart külmalaksuga - tahad pugeda külmravikambrisse?

Külmravi parandab töövõimet, hoiab liigesed terved, langetab kaalu ja peletab valu. Tervis Pluss käis protseduuri oma silmaga uudistamas.

Külmkambri ukse taga on trobikond rõõmsalt kärsituid rannariietes inimesi. Villased kindad käes, soojad sokid jalas ja mütsid peas. Kõik nad kipuvad vabatahtlikult ruumi, kus valitseb tõeline pakane –120 °C.

Soovijaid on tublisti rohkem, kui ühte protseduuripäeva mahub. Terviseankeete vastu võtvad Estonia Medical Spa töötajad paluvad ülejäänutel tulla järgmisel päeval. Inimeste soov ekstreemset loodusravi kogeda on üllatavalt suur, justkui pakutaks võimalust kuumal suvepäeval jahutavat jäätist limpsida, mitte aga end erakordse külma valda usaldada.

Õlad terveks

Külmravikambri uks avaneb ja sealt paiskub välja kõrvetavalt külm aurupilv, mis mähib koridoris ootajad endasse. Eelmine seltskond välja ja uus vupsti sisse. Vahetus toimub kiirelt, et külmakraadid ukse vahelt putku ei paneks.

Teiste rahulolevate hulgas astub külmapilvest välja ka Kalju Holzberg. Mees suundub kärmelt kõrvalolevasse võimlemissaali, kus juhendaja käe all võimeldes saab vere ja liigesed taas liikuma. “Võtsin kuuepäevase kuuri. Loodan õlavalust vabaneda,” selgitab Kalju Holzberg.

“Aastate eest kolm korda opereeritud õlg valutab sageli ega lase magada. Nüüd tulitab ka juba teine õlg, aga taas lõikusele minna ei tahaks. Nii otsustasingi külmravi proovida.”

Esimesel päeval veetis mees kambris minuti. Ta tunnistab, et kerge tõrge oli: ikkagi nii madal temperatuur. Ja sisimas ootas ta kannatamatult ukse avanemist. Järgmistel kordadel oli aga juba julge olla ja ta valis järjest pikemaid seansse, jõudes väärika kolme minutini. “Üllatusena tegi külm esimesel korral valu isegi aktiivsemaks. Pärast teist protseduuri valu kadus ja nüüd saan taas hästi magada!” on Kalju Holzberg ravi tulemusega rahul.

Parajas annuses šokk

Estonia Medical Spa peaarsti Hele Toropi sõnul on külmravil valuvaigistav ja põletikuvastane toime. See lõõgastab lihaseid ja parandab liigeste funktsioneerimist, sobides seega suurepäraselt reumaatiliste ja põletikuliste liigesehaiguste raviks.

Dr Toropi kinnitusel on külmravi kõige tugevatoimelisem loodusravimeetod maailmas. “Külmravi võib nimetada doseeritud šokiteraapiaks. IT-keeles restartiks, sest see mobiliseerib inimese jõuvarud. Organismis olemas olev suur potentsiaal vallandub lühiajalise (1–3minutise) šoki tingimustes,” ütleb dr Torop. Pikaajaline šokk on tõesti kahjustava toimega, lühiajalise protseduuri jooksul on aga ülimadalal temperatuuril organismile hoopiski raviefekt.

Minutid sügavkülmas

Talvised 20 külmakraadi peletavad kartlikumad toasooja peitu. Sellele mõeldes näib miinus 120kraadises ruumis viibimine üksjagu hullumeelse ettevõtmisena. Hele Torop kinnitab, et kambris kasutatav n-ö kuiv külm pole üksühene õues oleva niiske pärispakasega.

Näiteks ei tõsta kambrikülm vererõhku, ei muuda südametegevust ega hingamist, isegi mitte astmahaigetel, nii nagu teeb seda tavakülm. Külmravi madal temperatuur toimib põhiliselt nahale (selle temperatuur langeb umbes viie kraadi võrra) ja sügavamat organismi jahtumist ei toimu.

Sel põhjusel kasutatakse külmravi edukalt kosmeetilisel eesmärgil naha toonuse tõstmiseks. Tulemuseks on tselluliidi vähenemine, kuna naha verevarustus paraneb ja rasvarakud nahaalustes kudedes hakkavad kiiremini lagunema. Pärast protseduuri imenduvad kõik kreemid paremini.

Omapärane treeningumeetod

Hoopis erineval põhjusel kui iluefektid kasutavad külmravi sportlased. Nii näi-teks võtavad meie tippsõudjad spordiarsti soovitusel regulaarselt Pärnus külmravikuure. Külma auru pilvedest õnnestub mul kinni püüda Tatjana Jaanson. Kelmikalt naeratades palub ta end hästi treenitud tavainimeseks tituleerida, sest on aktiivsest sportlaseelust juba üksjagu aastaid eemal ning käib külmkambris selleks, et tervis igapäevaelus hea oleks.

Mõistagi on tema kui staažika sportlase ja tipptreeneri aastatepikkune külmravikogemus tavainimese omast mitmemõõtmelisem.

“Pärast külmaseanssi käib organismis tugev mobiliseerumine. Tunnen seda liigestes ja lihastes, samuti immuun-süsteemis,” ütleb Tatjana Jaanson. “Tean seda, sest oskan ise oma lihaste seisundit hinnata ja analüüsida. Kui vahel on pärast treeningut mõni liiges valulik, siis ravi järel valu kaob. Märgatavalt paraneb koordinatsioon ja kogu organism on erksam. Just sel põhjusel sobib külmravi sportlastele tippvormi ajastamiseks.”

Treenerina soovitab Tatjana Jaanson kindlasti enne ja pärast protseduuri teha venitusharjutusi. Eelnev venitamine valmistab organismi šokiteraapiaks ette ning aitab seda paremini taluda. Pärast seanssi võimeldes ravi hea mõju kinnistub. Sportlased peavad päevikut, et jälgida enesetunde muutusi kuuri käigus. Seni on enesevaatlus külmravi tõhusust kinnitanud.

Tatjana Jaanson arvab, et keegi teine ei saa öelda, mitu minutit külmravi-kambris olla. Igaühe valulävi on individuaalne. Tema enda jaoks on parim kolm minutit. Ta tunnistab, et tegi kord koos Jüri Jaansoniga eksperimendi, olles 120kraadises külmas neli minutit!

“See oli minu jaoks liig mis liig,” naerab naine ja kinnitab, et jäi pärast seda ekstreemset, valusat ja torkivat kogemust truuks oma mõnusale kolmele minutile. Tatjana sõnul pole protseduuris midagi sellist, mida karta. Siiski soovitab ta enne külmravi arstiga nõu pidada, et olenevalt vanusest ja tervislikust seisundist parim raviskeem valida.

Käivitab sisemise keemiavabriku

Kui aastate eest teadsid teadlased külmravi toimemehhanismist vähe, siis nüüdseks on selle mõjusus kinnitust leidnud. Dr Torop selgitab, et toime algab nahast, kus on temperatuuriretseptorid. Need saadavad impulsi aju vastavatesse piirkondadesse (hüpotaalamus ja hüpofüüs). Sealt antakse käsk toota aktiivseid aineid (endorfiin, dopamiin, seroto-niin, noradrenaliin), millel on tugev valuvaigistav toime. Need aktiivsed ained mõjutavad omakorda neerupealiseid ja kilpnääret.

Kilpnäärmest eraldub türoksiin, mis intensiivistab ainevahetust, ja neerupealistest kortisool, millel on tugev põletikuvastane toime. Hormoonid omakorda mõjutavad põletikke ja meeleolu. Protseduuril on ka kaalulangetav toime, sest vabanevad intensiivsed kilpnäärmehormoonid tõhustavad ainevahetust.

Tõuseb ka testosteroonitase. See sobib just sportlastele, sest parandab sportlikku sooritusvõimet, lisab heaolutunnet ja kasvatab lihasmassi. Ka aitab testosteroon tõsta valuläve, et paremini taluda piimhappe kogunemist lihastesse.

Külmas naha veresooned ahenevad, samal ajal laienevad lihastes olevad veresooned. Külmkambrist välja tulles toimub vastupidine protsess ja tekib pumpav mehhanism. See intensiivistab lihaste verevarustust. Ühtlasi paraneb hapniku transpordi võime ja märkimisväärselt tõuseb hemoglobiinitase.

Parem vereringe aitab tõhusamalt väljutada organismist jääkaineid. Sportlastele tagab see kõik parema sooritusvõime. Loomulikult käivituvad samad head protsessid ka mittesportlase organismis, luues tervist ja head tuju.

Külmravi:
• parandab töövõimet,
• taastab psüühilist tasakaalu (paraneb une kvaliteet, väheneb ärevus),
• vaigistab valu,
• leevendab põletikke (sh naha- ja hingamisteede põletikke),
• vähendab turseid,
• lõõgastab lihaseid ja parandab liigeste talitlust,
• tõstab naha toonust,
• suurendab lihasjõudlust, liigutuste amplituudi ja kiirust,
• parandab koordinatsiooni.
Allikas: Estonia Medical Spa peaarst Hele Torop