Mis teeb arstilkäigu heaks? (1)

1. Esita lühidalt oma mure. Millal enesetunne halvenes, kas valu on tuim või terav, kui kaua on kestnud palavik jne. Vastuvõtule registreerib enamasti õde või arst. Kogenud meedik selgitab välja võimalikud ohumärgid, nn punased lipud, mil seisundit on vaja kiiresti täpsustada. 

Olenevalt olukorrast ja vaevusest palutakse tulla vastuvõtule söömata, võtta kaasa uriini- või väljaheiteproov jm. Nii on võimalik alustada probleemi lahendamist kohe esimesel vastuvõtul.

2. Mõistlik riietus. Riided peaks olema mugavad, soojad ja kergesti äravõetavad. T-särk, kampsun, tavalised püksid sobivad täiesti. Kui ilm vähegi kannatab, võiksid naised kanda pikki pükse ilma sukkpüksteta – kui vastuvõtul on vaja teha südamefilm, saab elektroodid kinnitada kohe nahale, kergitades veidi püksisääri. Ülikond, triiksärk ja lips või keeruka konstruktsiooniga kleit võivad tunduda soliidsed, kuid nende äravõtmisele ja taas selgapanekule kulub päris palju aega.

3. Ole aus. Hea meditsiini aluseks on usaldus. Kõik arsti küsimused, tundugu need kui tahes ebasündsad või imelikud, on esitatud selleks, et saada paremini aru tervisemurest ja koostada kõige säästlikum uuringukava.

4. Hinda aega. Esita oma probleemid vastuvõtu alguses, nende reastamine jäägu arsti mureks. Kena oleks, kui püüad hinnata ka arsti ja teiste patsientide aega.

5. Telefonikõne arstile. Kas helistada arstile vastuvõtu ajal? Oleneb raviasutuse töökorraldusest – selgita see enne välja. Osa arste ei vasta vastuvõtul telefonikõnedele, vaid teeb seda kindlal kellaajal (nt kella 8–9). “Mulle meeldib alustada patsiendi probleemi süüvimist telefoni teel ja seejärel paluda tal tulla vastuvõtule kõige sobivamal ajal,” ütleb Madis Veskimägi. “Nii saan ka ise paremini vastuvõtuks valmistuda, uurida käsiraamatuid ja teha uuringuplaane. See hoiab sageli kokku päris mitu arstilkäiku.”

6. E-kiri arstile. Kas võtta arstiga ühendust arvuti vahendusel, oleneb samuti raviasutuse töökorraldusest ja patsiendi sisetundest. “Oma piirkonna patsientidele olen teatanud, et vastan nende e-kirjale ühe tööpäeva jooksul,” selgitab dr Veskimägi. Nii saab patsient mugavalt registreeruda, kirjutada oma murest, tellida kordusretsepte jm.

“Kui ei ole võimalik rahuliku südamega head vastust anda, siis seda ka ütlen ja lepime kokku aja tavapäraseks vastuvõtuks.” Kirja tasub panna oma vanus, probleemi kestus, leevendavad ja ägestavad asjaolud jm.

7. Anna oma haigestumisest teada. Kuigi mõni tervisemure ei paista eriti tõsine ning tundub, et arsti pole vaja sellest teavitada, on igat vaevust, sümptomit ja haigust üsna oluline patsiendi terviseloos registreerida. Võib juhtuda, et mingi esmapilgul väheoluline detail on suureks abiks mõne muu terviseprobleemi käsitlemisel mõne aja möödudes.

8. Pöördu tervisemurega arsti, mitte sotsiaalmeedia poole. Jututoad, portaalid jms on väga vahvad, kuid iga seal kirjeldatud tervisevaevus on inimesele ärevuse ja hirmude allikas. Sageli on ühel haigusel kümneid avaldumisvorme ja erisuguseid vaevusi. Nii võib ärevusega leida endale hulga sümptomeid ja kujuneda kindel veendumus, et põetakse mõnd rasket haigust.

Seda veendumust hiljem meditsiini abil kummutada on väga töö- ja ajamahukas ning sageli on inimese hea enesetunne jäädavalt rikutud, kuskil alateadvuses vonkleb ärevuseussike ja püsib mure oma tervise pärast. Teine asi on juba diagnoositud seisundi korral nõu pidada “kaaskannatajatega”, olgu mureks suhkruhaigus, astma, vererõhuhaigus vm.

“Teise haige tähelepanekud ja soovitused praktilises elus toimetulekuks on väga väärtuslikud, meedikud ei tule sageli paljude esmapilgul pisiasjadena näivate asjaolude pealegi,” nendib Madis Veskimägi. “Need detailid aga määravad suuresti ära patsiendi elukvaliteedi, rahulolu iseendaga ja haiguse parema kontrolli.”