Kuidas viha taltsutada?

Vihal on ürgajast saadik olemas tugev bioloogiline alus. See tunne on olnud seotud toiduhankimise ja vastassugupoolega suhtlemisega ning aidanud inimkonnal ellu jääda.

Viha ei ole ühemõtteliselt hea ega halb. Oleneb, kustpoolt vaadata. Näiteks vabadusvõitleja või sõjamees tunneb ideoloogilise töötluse tagajärjel vaenlase vastu viha ja saab selle viha ajel toime pandud tegude eest koguni medali rinda. Vastane aga vihkab omakorda teda.

Sama lugu on religioonidega: väärusulisi võidakse oma arust õigusega vihata. Viha esineb ka poliitikas, kui suhtlemine väljub diplomaatilistest raamidest ja muutub näiteks parteide vaheliseks ärapanemiseks.

Viha võib olla seotud haigustega, näiteks alkoholismi või psühhopaatiaga. Vihastavad aga ka kõik normaalsed inimesed. Probleemiks muutub viha siis, kui see ei puuduta mitte ainult vihastajat ennast, vaid hakkab häirima kaasinimesi, näiteks pereliikmeid või naabreid.

Viha aitavad taltsutada kõik pinget vähendavad tegevused. Meeste variant on sageli minna kõrtsi ja võtta 100 grammi. See viib aga kiiresti sõltuvuse tekkimiseni ja toob kaasa uusi probleeme. Naised jällegi jooksevad sageli arsti juurde ja topivad end ravimeid täis.

Alateadlikult elatakse viha välja näiteks löömafilme vaadates, samastudes filmi tegelastega. Kasu on ka füüsilisest tegevusest, mis aitab agressiooni maandada. Näiteks soovitatakse panna üles poksikott ja kujutleda, et seda tagudes peksate ülemust või kedagi teist, kes teid vihale ajab.

Kui inimesele tundub, et tal on vihastamisega probleeme, olekski kõige parem tegeleda füüsilise tegevusega. Näiteks võiks minna idamaiste võitluskunstide treeningule. Need spordialad on teinekord küll üsna jõhkrad, kuid seal on kindlad reeglid ja see õpetab viha ohjeldama.

Võib ka pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole, kes aitab tunnetes selgusele jõuda.