Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Halvaks läinud kosmeetika ilukapis võib muutuda ohtlikuks 

Külli Haav, 29. aprill 2015, 17:35
Foto: MEELIS TOMSON
Vanaks läinud kosmeetika võib kasu ja kauniduse asemel põhjustada hoopis kahju: mitmesuguseid ärritusi, põletikke või koguni aknet. Seetõttu tasub aeg-ajalt teha väike kontrollreid oma kosmeetikariiulil.

Kosmeetika ei mõjuta nahka ainult väliselt, vaid imendub läbi naha organismi. Seega tuleb kosmeetikat kasutades meeles pidada, millal on kosmeetikavahend ostetud ja kui kaua see pärast avamist säilib, unustamata, mille arvelt pikk säilivusaeg saadud on.

Sellise Euroopa Liidus kasutatava märgistuse järgi on ripsmetušid tavaliselt kõlblikud kuus kuud, vedelad jumestuskreemid umbes 12 kuud ning lõhnaõlid (parfüümid) peaksid sobima tarvitamiseks kolm aastat. Esmased hooldus- ja jumestustarbed kulutame sellise aja vältel sageli ära. Aga kuidas on lood kehakreemide, šampoonide ja isepruunistavate kreemidega? Või lauvärvide, põseruužide ja huulepulgaga?

Koodi murdmine või meeled mängu

Kaubamajas ühe kvaliteetbrändi müüjalt kreemi säilivusaega uurides palus ta mul toode poodi kaasa tuua, et selle kehtivust kontrollida. Seega, kui poest ostetud kreemi suhtes on kahtlus, et see on halvaks läinud, on võimalik pakendil märgitud koodinumbrite abil välja selgitada toote valmimis- ja säilivusaeg. Samuti on kaubandusvõrgust sooritatud ostu puhul teada, millistel tingimustel kaupa hoitakse, kuid n-ö käest kätte müüdavatel potsikutel ei pruugi hoidmisrežiim ja -tingimused ideaalsed olla.

Oma meigikotist leidsin tuši, ühe läbi aegade enim müüduima, millel pole mingeid märgistusi või on need kulunud. Sel juhul võib proovida oma meelte abil teada saada, kas kaup on vananenud. Keeruline, kuid siiski võimalik on “pahaks läinud” asju oma lõhnataju ja nägemismeele abil tuvastada.

Tunda ära hapuks läinud või kihistunud kreemi, tuvastada huulepulga või ripsmetuši aegumist kummalise lõhna järgi. Ebamugav ju, kui alles kosmeetikumi peale kandes nahk kipitama või punetama hakkab ning alles omal nahal kogedes riknemises veendud. Kuid kas see võib ka tervist kahjustada?

Kuidas nahk reageerib?

Dermatoloog Ene Mäestu: “Vananenud kosmeetika võib reaktsioone tekitada. Eriti hoolikalt peaksid oma kosmeetikakoti sisu jälgima allergikud. Samuti tundliku nahaga inimesed, kel enamasti tekivad ärritusnähud kohe, samas kui allergiline reaktsioon võtab mingi aja ning esmasel kokkupuutel ei pruugi midagi juhtudagi.” Tavaliselt tekitavad ebamugavusnähte ripsmetušid ja juukselakid. Kosmeetika ostmisel oleks mõistlik jälgida koguseid, eriti kergemini riknevate rasvaste kreemide puhul, kuna neid ei pruugi jõuda ära kasutada, kui pole väga kuiv nahk. Eriti tähelepanelik tuleb olla näokreemidega.

“Tundub, et ühiskonnas on surve kasutada kosmeetikat rohkem, kui seda tegelikult vaja. Iga inimene peaks pigem leidma endale sobiva toote, mis pole tingimata seesama mis sõbrannal, kuid sobib naha iseärasustega. Siis haldad oma kosmeetikasahtli sisu paremini ja tead, mis seal toimub,” sõnab Ene Mäestu.

Kompromiteerivad kompromissid

Teadlikud valikud jumestustoodete ostmisel tulevad kasuks nii väljanägemisele kui ka tervisele. Tavasarjade tootjatel on kasumlik kasutada konservante ja sünteetilisi lisaaineid toote eluea pikendamiseks. Vältida tuleks säilitusainena selliseid parabeene sisaldavaid tooteid, millel on leitud allergiat ja vähki tekitav mõju. Tuntuimad parabeenid on metüülparabeen, butüülparabeen, propüülparabeen ja isobutüülparabeen.

Keemilised ained kosmeetikumides imenduvad läbi nahapooride inimese vereringesse ja siseorganitesse. Mitmete jumestussarjade toodetes on keemilised lõhna-ja värvained, mis võivad tekitada nahaärritust, allergiat ja soodustada isegi vähki.

Hinnaklassilt soodsamates jumestustoodetes on sageli mitteriknevat odavat mineraalõli, mille kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist, kiirendades vananemisprotsessi. Seda toornaftast bensiini tootmisel tekkivat kõrvalprodukti kasutatakse palju kehapiimade ja ka beebikosmeetika tootmisel.

Naturaalne ja looduslik

Looduskosmeetikat on seni peetud rohkem allergikute ja probleemse näonahaga naisterahvaste pärusmaaks. Samuti võib tekkida kartus, et looduslikud ja lisaaineteta tooted nii hästi ei säili.

Ökokosmeetika (naturaalkosmeetika) puhul on tegemist võimalikult naturaalse tootega, mille koostis põhineb taimedel ja looduslikel mineraalidel.

“Naturaalkosmeetika eesmärk on toetada naha loomulikku uuenemist. Kui tavakosmeetika puhul on märgatav kohene efekt, siis ökokosmeetika puhul ei pruugi see nii olla, vaid tulemusi hakkame märkama alles pärast mõningast kasutamist. Puhtad, looduslikud ja orgaanilised koostised on eriti tähtsad tundliku naha puhul. Kui esineb aknet või ekseeme, on naturaalkosmeetikaga väiksem tõenäosus nahka ärritada,” teab jumestaja Merlit Veldi. “Samas kasutatakse looduskosmeetikas sagedasti mett, kummelit, tsitruselisi ja muid vilju, mis tekitavad paljudele allergilisi reaktsioone.”

Jumestaja soovitab meikimiseks profisarju, mille eeliseks on kvaliteet, vastu- pidavus ja korralik värvipigment. “Hea valik igapäevaseks jumestamiseks on kvaliteetne mineraalkosmeetika. Minu kogemus näitab, et odavamad sarjad on tekitanud rohkem ärritust ja allergiat, seepärast soovitan jumestuskreemi ja ripsmetuši pealt mitte kokku hoida.”