Keha
3. mai 2015, 16:38

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta aprilli Tervis Plussis.

Taltsuta allergiat! Ole nupukas ja järgi neid nõuandeid... (1)

Allergia võib vahel lausa marru ajada, kuid läbimõeldud elukorraldus ja õige ravi võimaldavad allergiahaigel normaalselt elada.

Allergiahaigused võivad ilmuda ja kaduda igas vanuses. Haiguse teke ja ka taandumine olenevad aga geneetilisest eelsoodumusest. Allergiahaigused avalduvad nahalöövete, allergilise nohu, silmapõletiku, astma ja seedetrakti vaevustena. Haiguse ägenemiste ja haigushoogude ärahoidmiseks on kõige olulisem vältida nii palju kui võimalik kokkupuudet teada-oleva põhjusallergeeniga.

Allergia beebidel, lastel ja täiskasvanutel. Eri eas on allergianähud ja ka nende põhjused erinevad. Imiku- ja väikelapseeas esineb toiduallergiat – sagedamini piima, muna ja teraviljade suhtes – ja seetõttu on oluline järgida dieeti.

Nahalöövete korral on tähtis ärritajaid vältida ja nahka hooldada – kreemitada seda niisutavate ja vajadusel ka hormoonkreemidega. Väikelapseeas võib toiduallergia taanduda, kuid tekkida ülitundlikkus tubaste allergeenide, harva õietolmu suhtes. Koolieas ja noortel täiskasvanutel on sage pollinoos ehk heinanohu.

Sellega võib kaasneda ristallergiast põhjustatud oraalne allergia sündroom ehk tooreste puu- ja köögiviljade ning pähklite söömisel tekkiv huulte, suu limaskesta ja neelu sügelus.

Allergia ja sisemine pinge. Mitte ainult viirusinfektsioonid, vaid ka pahandused koolis ja tööl ning pinged pereliikmete ja sõprade vahel võivad süvendada nahasügelust ja vallandada astmahooge, sest immuun-, endokriin- ja närvisüsteem on omavahel tihedalt seotud.

Allergeenidest põhjustatud nahapõletikule, nohule ja astmale lisaks on allergiliste inimeste nahk ja hingamisteed tundlikud väliste ärritajate, näiteks pesuvahendite, riietuse, õhusaaste, lõhnade ja tolmu suhtes.

Allergikule vajaliku elukeskkonna loomisel osalevad nii pere, sõbrad, kooli- kui ka töökaaslased. Tähtis on ühiskonna toetav suhtumine ning õhukvaliteedi parandamine lasteaedades, koolides ja töökohtadel.

Mõnusad ruumid

• Õige ruumitemperatuur on 21–22 kraadi ja sobiv niiskus 24–45%.

• Oluline on ruume tuulutada. Õietolmuallergikud peavad taimede õitsemise ajal ruumi tuulutamiseks katma akna spetsiaalse filtriga.

• Suitsetamine saastab ruume kõige rohkem.

• Energia säästmiseks umbseks muudetud ruumid on ebatervislikud.

• Pööra tähelepanu ehitus- ja viimistlusmaterjalidele, tähtis on, et need ei eritaks mingeid lõhnu ega mikroosakesi.

• Koristamisel kasuta spetsiaalsete filtritega tolmuimejaid, seejärel tuuluta ruumid.

• Kõik pinnad peaksid olema kergesti puhastatavad. Mahalangenud tolm pühi ära niiske lapiga.

• Korterisisustuses võiks tekstiile olla minimaalselt, sest need koguvad tolmu ja neid on raske puhastada.

• Voodipesu peab vahetama iga nädal. Patju tuleb pesta paari kuu järel.

• Pesu- ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud.

• Nii voodi- kui ka ihupesu on vaja väga hoolikalt loputada.

• Vältida tuleks lõhnavaid lilli ja toataimede ülekastmist, mis põhjustab mullal hallitust.

• Arvesta, et lemmikloomade karvad, kõõm ja muud eritised on peale allergia põhjustamise ka tugeva ärritava toimega.

Hea toit

• Õige toitumine on oluline alati, mitte ainult toiduallergia korral.

• Toidu valmistamise viisidest eelista keetmist või hautamist.

• Nahalööbeid põhjustavad sageli šokolaad, kakao, pähklid, aedmaasikad, tsitrused, kiivi, viinamarjad, halvaa, herned. 

• Hoidu teravamaitselistest toitudest.

Tervislik liikumine

Kindlasti peaksid nii allergia- kui ka astmahaiged tegelema kehakultuuriga. Astmaatik võib osaleda spordiringides, leides ise oma seisundile sobiva koormuse, hästi sobivad näiteks ujumine, aerutamine jt veespordialad.

Väga oluline on elukutsevalik, et õpitavas ametis mitte kokku puutuda haigust soodustavate teguritega. Vale valik võib põhjustada allergia süvenemist ning tekib vajadus ümber õppida.