Kõtt, allergeen!

Toiduallergia on üsna tihedalt seotud geograafilis-ajalooliste toitumistraditsioonidega. Eri maailmajagudes erinevad mõnel määral ka toiduallergeenid.

Sagedasemad toidu- allergeenid

Näiteks Skandinaavia maades, Hispaa-nias ja Jaapanis süüakse palju kala ning seal esineb kalaallergiat sagedamini. Ülitundlikkust tsitruseliste ja muude puuviljade vastu on rohkem nendes paikades, kus meie jaoks eksootilised puuviljad on igapäevased: Hispaanias, Iisraelis, Austraalias ja Uus-Meremaal.

Arenenud riikidesse sisserännanute järglastel esineb allergiat sagedamini kui nende ajaloolisel kodumaal elavatel vanusekaaslastel. Ja näiteks maapähkliallergia on sagedasem maades, kus maapähklite tarvitamine toidu valmistamisel on ajalooliselt "noorem".

Imikueas on sagedasimateks toidu-allergeenideks muna ja piim. Teisel poolaastal võib esineda ka köögi- ja teraviljade talumatust, kuid 12. elukuuks see üldjuhul möödub.

Koolieelses eas põhjustavad Eesti lastel allergiat enim muna, piim, pähklid, nisu, soja, kala, mujal ka maapähkel ja koorikloomad.

Koolilastel ja täiskasvanutel tekitavad allergiat maapähklid, pähklid, kala ja koorikloomad.

Õietolmuallergiaga inimestel võib esineda ristreaktsioone toorestele (kuumutamata) puu- ja köögiviljadele. Enamasti avaldub ristreaktsioon ehk sarnasusel põhinev üheaegne ülitundlikkus eri allergeenide vastu huulte ja suu limaskesta sügelemisena. Kuumutamine aitab vaevuste tekkimist söömise ajal ära hoida.

Sagedasemad ristreaktsioonid esinevad: kase, lepa, sarapuu ja õuna, pirni, luuviljaliste, porgandi, kartuli vahel ning puju, maitseainete ja selleri vahel.

Puuviljad ja allergia

Puuviljad on head vitamiinide, kiud-ainete ja mineraalainete allikad. Lisaks võivad puuviljad edukalt asendada maiustusi ja desserte.

Puuviljad võivad aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone ning näiteks Euroopas on õunaallergia esinemissageduselt kolmandal kohal, kuid pähkli-allergiat esineb õunaallergiast pea kaks korda sagedamini. Õun on ka Skandinaavia maades puuviljadest sagedasim allergeen.

Õuna esikoht puuviljaallergeenide nimekirjas tuleneb ristreaktsioonidest kase õietolmuga. Kasetolmuallergia on Skandinaavia maades sagedasim õietolmuallergia. Õuna-kase ristallergia avaldub enamasti maikuise allergilise nohu ja silmapõletikuna ning toore õuna söömisel tekkiva sügelusega suu limaskestal. Tugeva kase-õuna ristallergiaga inimesel tekitab õun vaevusi aasta ringi, eriti rasked on nähud kase õitseajal.

Eksootilistest puuviljadest tekitavad allergiat kõige sagedamini kiivi ja tsitruselised.

Suu sügelemist kiivi söömisel esineb koguni 65%-l inimestest. Alla viieaastased lapsed reageerivad kiivile tugevamalt kui täiskasvanud ja tõsine kiiviallergia avaldub just lastel.

Kiivi. Peamine kiivis sisalduv allergeen on sarnane lateksi, kasetolmu ja puju ning heinade õietolmu allergeeniga. Seepärast esineb just nende õietolmude vastu allergilistel inimestel ülitundlikkust kiivi suhtes. Kuumutamisel kaotab kiivis sisalduv allergeenne valk oma toime.

Tsitruselised võivad atoopilise dermatiidi põdejatel esile kutsuda nahapõletikku nahaga kokkupuutumisel (näiteks viljade koorimisel) ja söömisel. Põhjuseks on koores ja viljas sisalduvad terpeenid. Põletiku teke ei ole enamasti allergilise mehhanismiga. Kui sidrunimahl nahale satub ja samal ajal viibitakse päikese käes, võib tekkida fotokontaktdermatiit.

Teised puuviljad – mango, melon ja ka banaan – põhjustavad allergiat harvem.

Kuidas toiduallergiat ja toidu-allergeeni kindlaks teha?

Kui vaevused – näiteks sügelev suu või lööve nahal, oksendamine – tekivad minutite jooksul pärast söömist, ei valmista põhjuse leidmine raskust ning sel juhul pole ka analüüsid alati vajalikud. Kui seosed ei ole nii ilmsed, kuid haigusnähud hoolimata korralikust ravist visad taanduma, saab arst põhjuste selgitamiseks appi võtta naha- ja veretestid.

Väga suureks abiks võib olla tabeli vormis päeviku või sümptomite kalendri pidamine. Mugav on, kui märkmed kalendris või päevikus on maksimaalselt ülevaatlikud ja lahterdatud. Päevikusse pannakse kirja kogu söödud toit, kaasa arvatud vahepalad, maiustused, nätsud, ravimid jms, ning märgitakse üles kõik sümptomid ja vaevused.

Ei ole soovitatav pidada pikaajalisi rangeid dieete ilma arstiga nõu pidamata, selguse saamiseks piisab enamasti ühe-kahenädalasest kahtlusaluse toiduaine väljajätmisest.

Suur kaheksa ehk levinud allergia- põhjustajad

On kindlaks tehtud, et 90%-l toiduallergiajuhtudest on allergeenideks

• muna,
• piim,
• soja,
• maapähkel,
• pähklid,
• kala,
• koorikloomad,
• nisu.

Lastel on see nn suur kaheksa vastutav 95% toiduallergiajuhtude eest.