Keha
2. mai 2015, 12:59

Artikkel ilmus esmakordselt 2013. aasta aprilli Tervis Plussis.

Kodu puhtaks ilma keemiata

Lihtsate võtetega saad kodu puhtaks ja tolmu-vabaks. Korras kodus on ka tervis parem.

Tavapäraselt peaks koristama iga päev köögis ja kord nädalas tuleks teha hoolduskoristust: eemal-dada tolm ja praht, puhastada põrandad ja sanitaarsõlmed. Puhta keskkonna tagamiseks ei piisa siiski ainult iganädalasest hooldus koristusest, vaid vähemalt kaks korda aastas on vaja ette võtta põhjalikum puhastus. Tähtsad on just kevadine ja sügisene suurpuhastus.

Mõtle, milliseid koristustarbeid tegelikult vajad. Vesi ja mikrofiibrist lapp puhastavad pindu sama tõhusalt kui tugevad kemikaalid. Seega võimaldab puhastustarvikute õige valik loobuda kemikaalidest ja vältida tervisekahjustusi.

Puute- ja tasapindade puhastamiseks on parimad eri värvi mikrokiudlapid (nt punane tualettruumide ja kollane WC-poti tarvis, sinine tolmu eemaldamiseks, roheline toiduga kokku puutuvate kohtade puhastamiseks) ning nn klaaslinad klaas- ja peegelpindadele. Need eemaldavad lahtise, kinnitunud ja sööbinud mustuse ning neid saab kasutada nii kuivalt kui ka niiskelt. Mikrokiudlapp suudab mustuse pinna küljest lahti “lõigata”. Tänu sellele saad toa mikrolapiga puhtaks ka pesuaineteta.

Põranda puhastamiseks on tõhus mikrokiust plaatmopp. Parim viis kodu koristada on niiske puhastus, piisab, kui moppi niisutada pihustiga pudelist. Tugevamate pesulahuste kasutamise järel tuleb põrand kindlasti ka puhta veega üle loputada, muidu hakkab tolm põrandale kergesti külge ja aurustumisel lenduvad pesulahuse aineosakesed õhku. Põrandat puhastatakse mopiga S-kujulisi liigutusi tehes.

Sanitaarsõlmede desinfitseerimiseks on kasulikud allergikutele mõeldud vahendid (lõhna ja värvita), neid tasub soetada professionaalidele mõeldud müügivõrkudest. Valiku tegemisel lähtu oma kodust, vajadusel kasuta ka näiteks põranda- ja aknakuivatuskummi, pesuhõõrukit ja harju.

Puhtust saad luua ainult puhaste töövahenditega, seega pese pärast igat koristust mikrokiudlappe ja -moppe pesumasinas 60–90kraadise veega. Käsitsi pestes ei saa mikrokiust koristusvahendeid kunagi päris puhtaks.

Tolm koguneb ka tekstiilidele. Kardinad ja pehme mööbel määrduvad ja koguvad tolmu nagu kõik muudki esemed. Oluline on tolmu korrapäraselt eemaldada, et tolmuosakesed kangakiududesse ei imbuks. Kui tolm on kas või korra kangasse tunginud, on seda sealt eemaldada keeruline.

Puhasta kogu pehme mööbel ja interjöörielemendid iganädalasel hoolduskoristusel tolmuimeja pehme harjasotsikuga, pööra tähelepanu ka toolikatete sisepooltele, voodrile ja narmastele. Enamik kvaliteetseid kardina- ja mööblikangaid on spetsiaalse töötlusega, mis lihtsustab nende hooldamist: kardinad ja mööblikatted ei määrdu kiiresti, ei kogu tolmu, neid on lihtne puhastada.

Siiski on oluline neid õigesti hooldada. Olenevalt kanga koostisest, kardina suurusest ja mudelist saad neid puhastada tolmuimejaga, tuulutada, käsitsi ja masinaga pesta või keemiliselt puhastada.

Õhukeste materjalide ja ülakardinate puhastamiseks valmista tolmuimejaharjale õhuke puuvillane kate, millel on ääres kumm. See aitab pehmendada kontakti harja ja õrna kanga vahel. Pärast tolmuvõtmist vajab kate pesemist.

Ära unusta kardinaid tuulutada, selleks on parim tuuline päev. Tee aken pärani lahti ja lase kardinatel mitu tundi tuules kõikuda, nii saad värsked akna-katted ja puhta õhu, tolmulõhn kaob. Kui tuulutad oma kardinaid mitme nädala jooksul korra, on need alati värske lõhnaga.

Voodrita kardinaid peaks pesema või keemiliselt puhastama vähemalt kaks korda aastas. Pärast pesu veendu, et kardinad on hoolikalt loputatud ja neil pole enam puhastusvahendite jääke. Triigi niiskelt, nii säilib nende vorm paremini.

Vaipu puhasta tolmuimejaga iga nädal. Talvel vii vaip välja, aseta lumele ja klopi, nii saad tuppa värske õhu ja vabaned tolmust. Kui sellist võimalust pole, aseta vaibale niiske lina ja klopi: tolm jääb linasse ja ruumid püsivad tol-muvabad. Määrdunud lina pese pesu-masinas.