Eluaset korda teha ja energiasäästlikuks muuta on igati tark: vähenevad otsesed kulutused, elukeskkond muutub kvaliteetsemaks, pikeneb eluaseme kasutusiga. Olukorda hoones aitavad hinnata energiaaudiitorid, kes annavad ka energiasäästlikke taastamissoovitusi. Viimasel ajal on energiaauditeid tehes aga ilmnenud üha enam probleeme hoonete sisekliimaga.
Haiged majad. Arenenud riikides räägitakse nn haigetest majadest (ingl k sick building syndrome), kus on koos mitmed kahjulikud tegurid. Niiskusprobleemidest kõneldes kasutatakse ka mõistet “ruumiõhu sündroom” (ingl k indoor air syndrome).
Maailma Terviseorganisatsiooni kriteeriumide järgi võib rääkida ruumiõhu sündroomist, kui esineb vähemalt üks sümptom järgmistest (ning vaevust ei põhjusta külmetushaigus ega allergia):
• üldised enesetunde häired: peavalu, pearinglus, suutmatus kontsentreeruda, seletamatu väsimus, iiveldus;
• naha ärritusnähud: kuivustunne, kihelus, punetus, lööbed;
• kurgu ärritusnähud: köha, kuivustunne, janu;
• nina ärritusnähud: vesine nohu, nina kinnisus ja kuivus;
• silmade ärritusnähud: pisaratevool, silma ümbritsevate kudede punetus, nägemisväsimus ja ajutine nägemise ähmasus.
Hallitusest vabaks! Probleem hoonete sisekliimas väljendub põhiliselt hallituse tekkega ruumides. Sellele loob soodsa pinna niiskuse kondenseerumine eluruumide sisepindadele. Hallitus mõjub halvasti nii inimese tervisele kui ka hoone konstruktsioonidele. Vohama hakanud hallitusseened eritavad oma kuivanud eoste kaudu mükotoksiine. Need on tugevad mürgid, mis purustavad raku elutähtsad organid.
Puuduliku ventilatsiooni ja sellest tuleneva kehva ruumiõhuga maju leidub väga palju ka Eestis. Väiksemaid ehitus- ja rekonstrueerimistöid ette võttes spetsialistiga pahatihti nõu ei peeta ja eksimused tekivad lihtsalt. Näiteks akende vahetamine ja vuukide tihendamine muudab hoone niiskusrežiimi ja võib olla üks hallituse põhjustajaid hoones.
Mida teha, et sisekliima oleks hea ja niiskus ei teeks liiga? 1930ndatel vastas professor Leo Jürgenson sellele nii: “Tuuluta perioodiliselt tuba!” Ja nagu ütleb tänapäeval professor Urve Kallavus Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute keskusest: “Kõige parem hallitustõrjevahend on majas valitsev puhtus ja kuivus.”
On mõned põhitõed, mis lähtuvad füüsikaseadustest:
• Niiske õhk on kergem kui kuiv õhk, seega peab niiskuse ärajuhtimiseks ruumist toimuma väljatõmme ruumi ülaosast.
• Niiskus kondenseerub külmal pinnal, kui pinna temperatuur on madalam kui kastepunkti temperatuur.
Eluruumi sisekliima peab tagama inimesele mugava soojustunde, kus organismi termoregulatsioonisüsteem töötab minimaalse pingega.
Sisekliima oleneb hoone välisseintest, ruumide põrandatest ja lagedest ning sanitaartehnilistest seadmetest, eeskätt kütteseadmetest.
Mugavuse aspektist peaks ruumiõhu suhteline niiskus olema talvel 25–45% ja suvel 30–70%. Normaalse sisekliima tagamiseks on normitud õhuvahetus: üldjuhul peaks õhuvahetus toimuma vähemalt kord kahe tunni järel.
Parem sisekliima ja mugav soojus. Enne kui hakkad eluaseme juures muudatusi tegema, tasub nõu pidada ehituse ja sisekliima asjatundjatega. Oskamatu tegutsemine ja vale materjalikasutus võivad rikkuda nii hoone kui ka sinu enda tervise. Kuidas saada hea sisekliima?
• Kui elamul on katuslagi ja sellele paigaldatakse uus kate või kate koos lisasoojustusega, jälgi, et rajataks ka konstruktsiooni tuulutus.
• Aknad peaksid olema tuulutuspilude või mikrotuulutuse võimalusega. Liigniiskuse ennetamiseks tasub paigaldada köögi ja WC ventilatsioonirestide asemele lõõriventilaatorid. Osa ventilaatoreid käivitub liigniiskuse korral automaatselt.
• Kui tihendad aknakasti ja seina vahelist pilu vahtplastiga ja seal kasutati enne takku, tuleb vahtplast lasta seestpoolt nii, et takk jääks väliskihti, niiskuse liikumist takistav vahtplast aga sissepoole. Vastupidiselt tihendatud aknakast kõduneks kiiresti.
• Kahe raamiga puitakna sisemisele raamile tuleb panna tihend kogu ulatuses, välimisel raamil jätta aga ülaosa osaliselt tihendita, et niiskus saaks klaaside vahelt välja auruda.
• Ventilatsioonikanalite puhastamiseks kutsutakse tavaliselt korstnapühkija, kuid korstnapühkija töövahenditega pole tavaliselt võimalik puhastada ventilatsiooni põhjalikult kogu mustusest, sh rasvast jm. Nüüdisaegne tehnika ja varustus, mida kasutavad selleks tööks spetsialiseerunud firmad, võimaldab teha kõiki toiminguid põhjalikult, puhastamisega hävitatakse bakterid, hallitus ja muud kahjulikud ained. Kasulik on paigaldada ventilatsioonikorstnatele kaitserestid.
• Jälgi ise või kutsu spetsialist, et teha selgeks, kas ventilatsiooniavad ikka avanevad ventilatsioonikorstnasse, mitte näiteks ehituskonstruktsioonide vahele.
• Pööra tähelepanu keldri ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakett-akendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja suhteline õhuniiskus tõuseb üle 70%, mis võib tõsta materjalide absoluutset niiskustaset, tekkiv hallitus on võimeline lõhkuma betooni, telliskive, puitu.
• Ära ehita rõdu kinni liiga tihedalt – rõdu peab tuulduma.
• Korterelamus on vaja jälgida, et kütte-pinnad oleksid projektikohased, eriti ühetorusüsteemi puhul, milles küttevesi voolab järjestikku läbi mitme korruse küttekehade. Vastasel juhul rikutakse süsteemi tasakaal, mõned ruumid võivad selle tõttu olla jahedad, see aga vähendab korteri tuulutamise võimalusi ja tekib hallituse oht. Muuseas, nii liiga suur kui ka väike küttekeha (ka liiga madal ja liiga kõrge temperatuur) võivad suurendada hallituse ohtu.
• Ettevaatlik tasub olla kütmise vähendamisega energiasäästu eesmärgil, sest alakütmisel võib tekkida niiskuskahjustuste oht.
• Sisekliimaprobleemide vältimiseks tasub eelistada kutsetunnistusega energiaaudiitoreid, ehitustöödel erialaspetsialiste ning tagada ka ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalve töötajate kohustus on kontrollida kõike, mis seotud ehitustööde kvaliteedi ja projektiga.
Kommentaarid