70AASTASELT LAVAL: 1996. aastal oli Maia Plissetskaja Kiievi Riiklikus Balletiteatris nimiosatäitja balletis "Isadora Duncan".Foto: AP / Scanpix
Inimesed
4. mai 2015, 07:00

"Tahan minna oma lemmiklavale, maailma parimale lavale. Võib-olla viimast korda…" (3)

Vene balletilegend Maia Plissetskaja (89) soovis astuda sügisel veel kord Moskva Suure Teatri lavale. Viimati arutas ta teatri direktoriga oma 90 aasta juubeliga seonduvat veel nädal tagasi, see oli tema suur unistus. Paraku jäi see täitmata, sest tema süda seiskus 2. mail Münchenis. Arstid püüdsid tema elu päästa, kuid tulutult. Maia suri südameataki tagajärjel.

"Mulle helistas baleriini abikaasa Rodion Štšedrin. Maia suri raske südameataki tagajärjel. Arstid võitlesid tema elu eest, kuid ei suutnud teda päästa," rääkis Moskva Suure Teatri peadirektor Vladimir Urin TASSile. "Veidi üle nädala tagasi kohtusin Maia Mihhailovnaga ja arutasime tema 90. sünnipäevale pühendatud juubeliõhtut, mis pidi toimuma novembris Suures Teatris. Ta oli siis täie tervise ja mõistuse juures ning viskas nalja," oli Urin löödud.

Ka Komsomolskaja Pravda korrespondendi Nikolai Efimovitši sõnul vestles ta Maiaga viimati mõni nädal tagasi ja nad rääkisid sügisel toimuma pidanud juubelist. "Kuidas ta tahtis seda tähistada Moskvas Suure Teatri laval. "Mulle on teatrist juba helistatud, seal käivad juba ettevalmistused, me arutasime isegi seda, keda ma tahaks laval näha," avameelitses Maia. Ajakirjaniku küsimusele, kas ta tahab ka ise lavale minna, vastas baleriin: "Tahan. Tahan minna oma lemmiklavale, maailma parimale lavale. Võib-olla viimast korda…"

11aastaselt Suure Teatri lavale

Maia tähistas oma 80. sünnipäeva suurejoonelise galaetendusega Suure Teatri laval. Iginoor juubilar esitas talle pühendatud balletinumbri "Ave Maia", tõestades sellega oma raugematut vormi.

Õhtuleht tegi Maia Plissetskaja 80. sünnipäeval tema elust pikema ülevaate. Ta sündis 20. novembril 1925 Moskvas silmapaistvate juudi kunstnike peres. Kooli läks ta aga Teravmägede saarestikus Põhja-Jäämeres Barentsi ja Grööni mere vahel, kus isa töötas insenerina. 1938 sõitis stalinlik karistustank perest halastamatult üle: Maia isa hukati, tummfilminäitlejast ema küüditati Kasahstani.

Maia võttis enda tiiva alla ema õde, baleriin Sulamith Messerer. 1943 lõpetas ta Suure Teatri koreograafiakooli ning pääses ihaldatud lavale. Nõtkest kaunitarist kujunes priimabaleriin balletiga "Luikede järv" (1947).

Tšaikovski meistriteost tantsis ta karjääri jooksul maailma tähtsatel lavadel üle 500 korra. Plissetskaja teenis välja hüüdnime Õhukuninganna ja tema dünaamilist tantsu võrreldi kuulsa Anna Pavlova omaga.

1960 lahkus Suure Teatri lavalt esinumber Galina Ulanova ning selleks kuulutati Plissetskaja. Ehkki ta oli üks paremaid Nõukogude Liidu baleriine, ei lubatud teda päritolu tõttu aastaid välismaale. 1959 tohtis ta Suure Teatri koosseisus esimest korda USAsse sõita. See avas uksed ning 1961 ja 1964 oli Maia Pariisi Ooperi- ja Balletiteatri külalissolist.

Elas Münchenis ja Leedus

Plissetskaja lavakarjäär oli fenomenaalselt pikk. 1993, 68aastaselt, jättis ta Suure Teatriga hüvasti, kuid tantsust ei loobunud. 1995 sai Maiat näha laval Pariisis ja Moskvas balletiga "Kurozuka", mille talle oli loonud Maurice Bejart. Aasta hiljem tantsis neiuna nõtke baleriin nümfi Nižinski koreograafiaga "Fauni pärastlõunas".

Plissetskaja on töötanud Rooma Ooperi- ja Balletiteatri ning Hispaania Rahvusliku Lüürilise Balleti kunstilise juhina. 1994 asutas ta Venemaa Keiserliku Balletiteatri.

Ehkki sündinud Moskvas, on Maia Plissetskaja maailmakodanik. 1990ndate algul võttis ta küll vastu Hispaania kodakondsuse, kuid elas aastaid peamiselt Münchenis ning vahel ka abikaasa kodumaal Leedus, täpsemalt Trakais.

Kaie Kõrb: Maia ütles, et oleme sarnased

"Ma kohtusin esimest korda Maiaga ja sain tuttavaks Moskva Suures Teatris proovi ajal. Ma harjutasin "Giselle’i"," meenutab Eesti tuntuim baleriin Kaie Kõrb (54, pildil).

"Ta tuli minu juurde ja andis paar näpunäidet, kuidas tõetruumalt ja paremini tantsida. Ta ütles, et hullumeelsuse stseeni ajal ei tasu näidata hulluks minemist, vaid seda, et tegelase süda valutab ja lõhkeb. Ta näitas mulle ka mõne poosi ette," räägib baleriin.

"Giselle", kus mul oli nimiosa, esietendus Madridis. Maia vaatas seda saalist ning tuli pärast etendust minu grimmituppa. Ta õnnitles mind, ütles, et ballett meeldis talle väga ning lisas: "Jah, me oleme ilmselt sarnased, kuid sul on ilusam nina!"

Kaie Kõrb on esinenud Maia Plissetskaja trupiga Hispaanias ja Gruusias. "Hispaania esinemised võisid olla aastal 1987, Gruusia omad 1990ndate alguses," meenutab baleriin.

Maiaga oli Kaie sõnul väga lihtne suhelda. "Ta oli avatud ja sõbralik, ehkki ma olen kuulnud ka lugusid, et ta võis oma ütlemistes olla üsna karm. Ma mäletan ka, kuidas meil tuli ükskord Vilniuses mitu tundi lennukit oodata ja mis te arvate, mida me Maiaga tegime? Mängisime kaarte!" naerab Kaie.

"Maia oli muidugi väga tugev, enesekindel ja tark naine – erakordselt suur isiksus. Mulle meeldis etenduste ajal kulisside taga piiluda, kui võimsalt ta laval esineb. Maia keelas meil, teistel tantsijatel, seda teha, kuid kiusatus oli ikka väga suur – ta oli minu suur eeskuju," muheleb Kaie.

"Ka praegu, kui ma otsin inspiratsiooni, vaatan ka Youtube’is videoid Maia esinemisega ja ahmin seda sealt. Tema tantsustiili ja oskust ei saa võrrelda mitte ühegi teise baleriiniga – ta on niivõrd erakordne ja omapärane. Ainuüksi tema vaatamine innustab tegutsema ja ellu positiivselt suhtuma," selgitab Kaie.

"Ma sain teada tema surmast eile õhtul, kui lugesin Delfist uudiseid. Vaatamata sellele, et ta oli kõrges eas, mõjus see uudis ikkagi ootamatult," ei suuda Kaie ikka veel uskuda, et meie seast on lahkunud üks maailma paremaid baleriine.