Treenimine

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Kas tehnika annab head trenninõu? 

Reeli Maasikamäe , 5. mai 2015 11:30
Foto: ERIK PROZES
Aina rohkematele inimestele maailmas annavad personaaltreeneri ja arsti asemel tervise- ja liikumisnõu elektroonilised vidinad ja arvutiprogrammid. Kas need oskavad arvestada inimese individuaalsusega?

Poolt

+ Praeguseks on nutitelefonidele loodud ligi 6000 meditsiinilist, tervise- ja fitnessiäppi.

Samal teemal

+ Need hindavad mõõdetud vererõhku ja une kvaliteeti, loevad samme, põletatud ja toiduga saadud kaloreid, jälgivad pulssi, annavad nõu, mis harjutusi trennis teha, kui sageli ja kui suure koormusega treenida, kuidas toituda jpm vastavalt seatud eesmärgile.

+ Enamik fitnessiprogramme ühildub pulsivööga ja nad koguvad nii infot treenija pulsi, treeningu kestuse ja tõhususe kohta.

+ Suur osa programme ühildub ka suhtlusvõrgustikega või laseb oma trenni- ja terviseinfot jagada programmisiseselt, et võrrelda edusamme ja treeningutulemusi teiste treenijate omadega. Võistlus­moment ja tunne, et ka teised näevad vaeva, motiveerib tervisenäitajaid parandama ja regulaarsemalt treenima.

+ Toomas Tarm, endine jooksja, Maratonitiimi ja EKJLi kestvusjooksu alarühma juht: Kui kvaliteetset abivahendit kasutada oskuslikult ja mõtestatult, on sellest kasu organismi seisundi jälgimisel ja koormuse reguleerimisel treeningu ajal.

+ Moodne abivahend muudab monotoonse tegevuse huvitavaks ning toob vastupidavusspordiga tegelema rohkem noori, kelle vähene liikumisaktiivsus on suur probleem.

+ Kristjan Koik, personaaltreener: Äpi kasu polegi vahel nõuandmine, vaid inimese teadlikumaks muutmine, näiteks hakkab ta rohkem mõtlema, mida suhu paneb ja mis mõte söödud toidul on.

+ Peeter Ross, e-tervise ekspert: Kõik asjad on head, mis inimest oma tervisele mõtlema panevad. Kui huvitutakse tervisest, jälgitakse pulssi, kaalu ja füüsilist võimekust, ollakse tõenäoliselt tervemad.

+ Arendame Eesti tervise infosüsteeme nii, et ka inimese enda mõõdetud tervisenäitajaid saaks lisada tema tervisekaardile. Pulssi ja vererõhku mõõdetakse tavaliselt arsti juures, aga arsti juurde läheb inimene kriisisituatsioonis, kui tal on paha olla või on ta haige.

Loodan, et lähitulevikus saab inimene ise kodus rahuolekus oma tervise­näitajaid mõõta ja programm esitab tulemused kord kuus graafikuna arstile. Arst saab siis hinnata, kas ravi või dieet toimib ning milline on pikaajaline tendents.

+ Agnes Mägi, spordiarst: Olen selliste abivahendite poolt, mis vajadusel pööravad kasutaja tähelepanu sellele, et oleks vaja konsulteerida spetsialistiga.

+ Tiina Uuetoa, kardioloog: Inimese terviseteadlikkus on arsti jaoks väga oluline. See tähendab, et ta on motiveeritud ja tunneb, et ta ise vastutab enda eest, on osaline raviprotsessis ega arva, et keegi teine peab tema tervisega tegelema.

+ Südamearsti juurde jõutakse väga erinevaid teid pidi, muu hulgas tänu moodsatele pulsikelladele, mis annavad teada terviseriskidest. Mida rohkem on sõelu, mis annavad teada inimese võimalikest tervisemuredest, seda parem.

Vastu

– Agnes Mägi: Tervisevidinad sobivad eelkõige tervetele inimestele. Ei tohi unustada, et võib olla ka varjatud terviseprobleeme, mis annavad endast märku suurtel kehalistel koormustel.

– Abivahend ei saa anda adekvaatset toitumisalast nõu – et midagi konkreetsele inimesele soovitada, tuleb enne teha korralik toitumisanalüüs, arvestada inimese eluviisi ja individuaalsusega.

– Kui haige või tervise- ja liikumisvaldkonnas kogenematu inimene kasutab tervele füüsilise koormusega harjunud inimesele mõeldud trenni- või toitumiskavasid, on see otsene oht tervisele.

– Abivahendite kasutamisel kiputakse ära unustama treeningu põhitõdesid, mis on olnud muutumatud viimased 100 aastat – oluline on treenimise järjepidevus, koormuse järkjärguline suurendamine, jälgimine, et 80% treeningust oleks aeroobses režiimis, lisaks täisväärtuslik toitumine ja uni. Kui harrastussportlane peab nendest lihtsatest põhitõdedest kinni, siis on ta 90% juba õigesti ära teinud ja võib mõne “vidina” abil edasi treenida.

– Kõik treeninguprogrammid, pulsikellad ja muud vahendid on abiks juhul, kui inimesel on teadmised füsioloogiast, treeningu põhimõtetest ja oma organismist. Kui neid pole, peaks kindlasti algul treenima kellegi targema ja kogenuma juhendamisel, et siis tasapisi minna üle iseseisvale harjutamisele.

– Kristjan Koik: Soovitan enne abivahendi või programmi kasutama hakkamist kriitiline olla: uurida selle teaduspõhisust ja veenduda, et programm on tervislik. Arvestada tuleb, et iga inimene on erinev ja kõik positiivsed näited ei kehti kõigi kohta.

– Tehniline abivahend ei asenda personaalset lähenemist. Äpp ei saa anda vahetut tagasisidet selle kohta, kas harjutuse tehnika oli õige, sest ta ei näe sooritust.

– Abivahend ise ei tee treeningut paremaks ega halvemaks. Kõik fitnessividinad on abi- või tagasisidevahendid. Infot tõlgendama ja selle põhjal otsustama, kuidas treenida, peab ikkagi inimene ise või treener.

– Peeter Ross: Loodetavasti liigub maailm selles suunas, et tervise abi­vahendid oleksid kõik registreeritud ja vastaksid teatud kvaliteedikriteeriumidele nagu ravimid. Praegu on veel väga palju soolapuhumist.

– Tiina Uuetoa: Arstina näen patsiente, kes haiglaselt tihti mõõdavad oma tervisenäitajaid ning on teinud seda juba aastaid, mõned ka aasta­kümneid. Enda jälgimine võib muutuda ohtlikuks kinnisideeks ja käitumis­häireks.