Keha

Tablettidega või ilma? 

Reeli Maasikamäe , 6. mai 2015, 10:31
Foto: TOOMAS HUIK
Arstid hoiavad kahe käega peast kinni kuuldes, et samal ajal, kui nad näevad vaeva, et leida kõrge vererõhuga haigele sobiv ravi, otsustavad patsiendid enesetunde järgi ise, kas ja millal ravimeid võtta.

“Vererõhuhaigetest ainult umbes 30% on ravitud nii, nagu peaks – nad võtavad regulaarselt sobivat ravimit ja vererõhk on kontrolli all,” toob Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juhataja Tiina Uuetoa välja ehmatava statistikanumbri.

Samal teemal

“Ülejäänud hüpertooniahaiged ei ole arstiga koostöös leidnud õiget ravi või mõtlevad, et nad ise kombineerivad, milliseid vererõhuravimeid ja millal võtta,” on arst murelik, sest “iseravijaid” on hirmuäratavalt palju.

“Mõned kõrge vererõhuga inimesed, kes ei võta rohtu või ei tee seda korralikult, ei suuda leppida haigusega kogu eluks. Õnneks saab kõrgenenud vererõhku edukalt ravida. Arst ei alusta ravi kunagi uisapäisa ja ilma põhjuseta,” rõhutab Tiina Uuetoa. “Ei tohi oma haigust ja rohuvõtmist liiga suureks mõelda. Eestis on umbes 300 000 kõrge vererõhuga inimest. On mõistlik oma kroonilise haigusega leppida, täita soovitusi, mida on aastakümnete jooksul testitud, nii ravi kui ka elustiili vallas,” julgustab arst väljakirjutatud ravimeid välja ostma ja vastavalt arsti juhistele võtma.

Kardioloog Tiina Uuetoa vastab vererõhuhaigete küsimustele – vastuseta jäänud küsimused põhjustavad sageli ravimite valet võtmist.

Vererõhurohtude ärajätmine

Võtan kolme erinevat vererõhu­ravimit. Need kirjutati mulle välja 10 aastat tagasi väga pingelisel elu­perioodil, kui tegin palju tööd ega osanud tervisele piisavalt tähelepanu pöörata. Nüüd on mu elustiil palju rahulikum. Stressi on vähe, söön tervislikult, lõpetasin suitsetamise ja olen alkoholiga mõõdukas. Äkki ma ei vaja enam vererõhurohtu?
Ahto (55)

Tiina Uuetoa: Määrav tähtsus selles, kas jätkata ravi n-ö vana skeemi järgi, on vererõhuväärtustel. Kui need on normipärased, peab ravi jätkuma. Isegi kui elutempo muutub kardinaalselt rahulikumaks, kaob stress ning sellega koos äkilised vererõhusööstud, ei anna see enamasti võimalust ravimitest loobuda, kui haigus on juba välja kujunenud. Kahjuks ei ole nii, et rahulik ja rõõmus meel tervendavad vererõhuhaigusest.

Vererõhuravimitest saavad teatud juhtudel loobuda vaid need inimesed, kelle vererõhu kõrgenemisel on eraldi põhjus. Sellist haigusvormi, sekundaarset hüpertensiooni, esineb väga harva, umbes 5%-l juhtudest. Kui sellisel haigel õnnestub edukalt ravida vererõhutõusu põhjustavat seisundit, tekib lootus ka vererõhu normaliseerumisele.

Teoreetiliselt võiks ravimitest loobuda ka vererõhuhaige,
✔ kelle vererõhunäitajad on maksimaalselt 160/100 mm Hg;
✔ kes tarvitab 1–2 ravimit;
✔ kes kasutab kõiki mittemedikamentoosseid ravivõtteid ehk muudab elustiili tervislikuks (eeldusel, et ta on varem elanud ebatervislikult);
✔ kellel pärast radikaalset elustiili muutmist vererõhk alaneb ja normaliseerub.
Inimesi, kes kõikidele nendele kriteeriumidele vastavad, on väga vähe. Enamasti on vaja ravimeid võtta regulaarselt ja eluaeg.

Arst on mulle mitu korda vererõhuravimid välja kirjutanud, aga ma ei leia põhjust, miks peaksin rohtu võtma. Teen sporti, olen heas vormis ja elan tervislikult. Ma ei tunne ennast halvasti.
Taavi (30)

Tiina Uuetoa: Umbes üks kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. Kõrgenenud vererõhk võib püsida aastaid ilma vaevusi põhjustamata. Aastaid kestnud haiguse esimene märk võib olla vererõhu­haiguse tüsistus, näiteks insult. Treening ja ravimite võtmine peavad mõlema mahtuma hüpertooniku igapäevasesse ellu.

See on paljudele haigetele tohutu pettumus, et nad elavad väga tervise­teadlikult, aga nuta või naera, neil on vererõhuhaigus. Haigus on suures osas geneetiline ja sinna ei saa midagi parata. Siis on ainus võimalus saada vererõhk kontrolli alla suukaudsete vererõhuravimitega. Tervislikud eluviisid aitavad vererõhu normaliseerimisele kaasa ja võimaldavad kasutada väiksemaid ravimiannuseid.

On üllatav, mida patsiendid ravimeid tarvitama hakates avastavad. Mitmed noored hüpertoonikud, kes seni on olnud veendunud, et neil vaevusi ei ole, tunnevad siis, et neil on rohkem energiat, nad suudavad pikemalt tegeleda spordiga, näiteks ühe tunni asemel hoopis kaks tundi tennist mängida.

Kõrge vererõhk põhjustab hulgaliselt märkamatuid vaevusi, mida inimene ei pane tähele enne, kuni ta nendest vabaneb. Regulaarne ravi tagab normaalse vererõhu ja võidu elukvaliteedis. Inimene saab juurde vahvaid ja elujõudu täis aastaid.

Vahel väiksem doos?

Mõõdan regulaarselt oma vererõhku ja vahel on see nii madal, et ravimit justkui võtma ei peaks. Olen võtnud siis poole väljakirjutatud doosist.
Asta (71)

Tiina Uuetoa: Kodune vererõhumõõtmine on teretulnud ja kasulik lisainformatsioon ravi korraldamisel. Tuleb arvestada, et kodus mõõdetud vererõhk on alati madalam sellest, mida mõõdetakse arsti juures. Kindlasti tasub raviarstile näidata koduste vererõhumõõtmiste tulemusi, kuid annuseid ja raviskeemi tohib muuta ainult arst.

Rõhk normi ravidieediga?

Mul on kõrge vererõhk ja arst soovitab võtta ravimeid, aga ma ei kasuta enda ümber keemiat, ammugi ei võta ma seda sisse. Elame perega väga looduslähedaselt. Olen kuulnud ravidieedist, mis võiks vererõhku alandada.
Kaari (40)

Kõik mittemedikamentoossed ravivõtted alandavad mingil määral vererõhku, kuid tablettravi vältimine ei tohiks olla eesmärk omaette. Enamasti on inimeste vererõhuväärtused nii kõrged, et ainult elustiili muutmisega, ka siis, kui seda väga eeskujulikult teha, ei ole võimalik vererõhku kontrolli alla saada. Kui aga kombineerida mittemedikamentoosset ravi tablettidega, siis annab see võimaluse kasutada väiksemaid ravimidoose.

Mittemedikamentoossed ravi­võtted ehk ravidieet, millest võiks abi olla:
✔ loobumine suitsetamisest ja kõikidest tubakatoodetest (ka põsktubakast, sigaritest, e-sigarettidest, vesipiibust);
✔ alkoholi kuritarvitamise vältimine – vähem kui 20 g absoluutset alkoholi päevas naistele ja 30 g meestele;
✔ ülekaalust vabanemine – normaalseks loetakse täiskasvanutel kehamassiindeksit 18,5–25;
✔ regulaarne füüsiline aktiivsus –
mõõdukas liikumine 5–7 korda nädalas vähemalt 30 minutit;
✔ miinimumini viidud soola­tarbi­mine – hea on alla 5 g päevas, veel parem alla 3 g päevas.

Mittemedikamentoosne ravi on väga suur väljakutse, mis nõuab pühendumist terve elu. Paljud patsiendid on leidnud hõlpsama lahenduse ja saavad vererõhuravis häid tulemusi tablettraviga. Siis ei pea end ka elustiili muutmise ja tervislike valikutega üleliia painama, sest kui ravidieeti vajaliku põhjalikkusega teha, peab peensusteni toitude koostist uurima, et näiteks varjatud soolasisaldust leida.