Muusika parandab tervist ja hinge (2)

Muusika saadab meid kogu elu, on osaks meiega toimuvatest sündmustest. Inimese evolutsiooni vältel on muusika mänginud suurt rolli ka näiteks kaaslase leidmisel. Lauluoskus näitas head füüsilist ja vaimset tervist.

Tänapäevaks on muusikast saanud aga erakordne teraapiline vahend, mis stimuleerib ajulaineid – nii muutub muusikat kuulava inimese tuju ning vahel ka käitumine.

Muusika leevendab stressi, vähendab ärevust, on raviks depressiooni korral, aitab lõõgastuda, parandab tähele­panuvõimet, tugevdab immuunsüsteemi, alandab vererõhku, tõstab tuju, leevendab valu, aitab väljendada tundeid ja palju muud.

Üldiselt kehtib reegel, et kiirema tempoga, elavamad lood suurendavad tähelepanuvõimet ja soodustavad erksust. Seevastu aeglased ja rahulikud muusika­palad loovad rahuliku meeleolu ning leevendavad ärevust. Laste ja noortega muusikateraapiat praktiseeriv magistrant Maarja Metstak aga rõhutab, et muusika mõju on täiesti individuaalne.

Mõni üldiselt rahustav lugu võib inimest hoopis ärritada. “Üldiselt peaks inimene leidma ise need sobivad lood, millega oma emotsioone reguleerida,” räägib Maarja. Samuti tuleks kindlaks teha muusika kuulamise eesmärk – kas näiteks kurbuse korral on soov muusika abil tuju tõsta või vastupidi, soovitakse kurbi emotsioone veelgi rõhutada, et tundeid välja elada.

Lauljanna Hanna-Liina Võsa arvates on muusika teiste kunstiliikidega võrreldes kõige selgemini inimese hingega ühenduses.

“Seepärast on ehk teatud muusika kuulamine või muusikaga tegelemine kõige lihtsam viis, kuidas oma hinge paitada või toita teda just sellega, mis parasjagu õige tundub.” Hanna-Liina toob näiteks, kuidas nutva lapse jaoks on just ema vaikne lauluhääl see, mis turvatunnet tekitab.

On ka inimesi, keda monotoonne, ilma sõnadeta lounge’i-muusika aitab hoida töölainel. Mõni aga vajab hoopis vaikust, et kuulda omaenda mõtteid. Kõik sõltub siiski olukorrast, inimese temperamendist ja tegevusalast.

Lauljanna enda jaoks on oluline, et laulul oleks areng ja mingi oma lugu rääkida. “Kui ma laulust selle üles leian, siis saab see lugu justkui minu omaks ja mul on lihtne oma emotsioon juurde lisada. Mina tunnen väga kergesti ära laulud, mis mulle sobivad,” lisab Hanna-Liina.

Muusika, mis ravib

Muusikat on ravivahendina kasutatud juba ammustest aegadest. Muusika­teraapiat saab läbi viia väga erinevalt. Teraapiaviis sõltub terapeudist ning kliendi vajadustest, ootustest ja eesmärkidest.

“Pigem on see empaatiline kohtumine, kus tutvutakse instrumentidega ja luuakse kontakt kliendi, terapeudi ja muusika vahel,” ütleb Maarja.

Muusikateraapia erilisus teiste ravivormide kõrval seisneb just selles, et inimene ei pea kasutama sõnu, mida ta pole valmis välja ütlema. Tunnetest rääkimine on kliendi jaoks sageli väga raske. Muusika annab aga võimaluse väljendada ennast teisiti, andes oma lugu edasi emotsioonidega, ilma et peaks kõike konkreetselt sõnastama.

Teraapia, mida Maarja laste ja noortega kasutab, seisneb põhiliselt kontakti loomises. Instrumentidena kasutatakse kitarri, klaverit, trumme, kandleid ja palju muud. Inimene saab valida sobiva pilli, mis sümboliseerib tema jaoks kedagi või midagi. Seega iga kord, kui pill kätte võetakse, antakse talle uus tähendus.

Peale instrumentide rakendatakse ka häält, lauldakse lemmiklugusid, tehakse hääle­improvisatsiooni ning vahel proovitakse lugude kirjutamist. Samas kasutatakse muusikateraapias ka terapeudi valitud muusikat.

Näiteks Bonny meetod põhineb muusika kuulamisel, kus kasutatakse spetsiaalselt koostatud muusikaprogramme kliendi kujutluste esiletoomiseks.

Kuid muusikateraapia on väga mitmekesine ning seda võib Maarja sõnul rakendada peaaegu kõikides tervisega seotud valdkondades. Inimese keha tajub lisaks kõrvaga kuuldavale ka madalate bassihelide vibratsiooni, mida kasutatakse vibroakustilises teraapias.

Sellisel muusikateraapial on positiivne mõju kuulmispuudega inimeste kõne ja mitmete oskuste arendamisel. Füüsiliselt tuntavad muusikavibratsioonid vähendavad ka valu ja lihasepingeid, parandavad vereringet, leevendavad stressi ning toetavad kopsuhaiguste ja astma ravi.

Muusika kasutamine meditsiinis rajaneb selle valu leevendaval, pinget maandaval ja stressi vähendaval toimel. Muusikateraapiat rakendatakse näiteks hambaravis ja operatsioonide ajal. Valu­aistingut saab vähendada positiivse meele­olu loomisega, valult tähelepanu­ kõrvalejuhtimisega ning ka füüsiliselt helilainete massaažiga, nagu võib lugeda Jaan Rossi koostatud raamatust “Mõeldes muusikast”.

Positiivseid tulemusi on muusikateraapia andnud psühhiaatrias nii täiskasvanutel kui ka lastel, samuti aidsi­haigete puhul. Muusikateraapiast on kasu sünnitusel, ent ka sõltuvusprobleemide ja toitumishäirete korral. Teraapiat rakendatakse haiglates, taastusravi- ja haridusasutustes ning isegi vanglates.

Lauljannad muusikas

Muusikateraapia uurimusi analüüsides avastati, et naised ja mehed reageerivad muusikale erinevalt. Selgus, et naised on rohkem valmis omaks võtma muusikast tekkinud emotsioone ja on seega muusikast kergemini mõjutatavad kui mehed.

Muusika avaldab enneolematut mõju kuulajale, kuid ise muusikat tehes kogeb inimene midagi veelgi võimsamat.

“Lauldes mõnda laulu, mis mulle väga meeldib, valdab mind natuke maaväline tunne. Ma arvan, et kõige sarnasemad tegevused on mediteerimine ja jooga, sest mõlemad kaotavad korraks kõik muud mõtted peast ja tekitavad üleüldise heaolutunde,” räägib lauljanna Rosanna Lints.

Kuid kuna laulmine saadab Rosannat nii koolis kui ka tööl, armastab ta kodus tihtipeale hoopis tantsida. Hanna-Liina Võsa jaoks on muusika väga tihedalt seotud emotsioonidega: “Olles ise tundlik inimene, tunnen ma tihti vajadust ennast muusika kaudu väljendada.”

Pilliõpe on kasulik

Teadlased on avastanud, et inimestel, kes mängivad mõnda pilli, on kõrgem IQ-tase. Samuti edestavad muusikainstrumente mängivad inimesed teisi ka muusikaga otseselt mitte seotud oskustes.

Maarja Metstak lisab, et muusika ja keel on omavahel väga tihedalt seotud, seega on kõne ja keele arendamine muusika abil väga levinud. 2009. aastal viisid teadlased läbi uuringu, kus võrreldi 15 kuud pilli õppinud 5–6aastasi lapsi teistega, kes pilli ei mänginud. Selgus, et pilli õppivad lapsed edestasid teisi kuulamisülesannetes, arutlusoskuses, rütmi- ja meloodiaharjutustes ning käteosavuses.

Rosanna Lints arvab, et lastele võiks erinevaid tegevusalasid kindlasti tutvustada, aga lõpuks peaks laps siiski ise valima, mis teda huvitab. “Ega laulmine ega viiuli mängimine kõiki õnnelikuks tee – igaühele oma,” lisab Rosanna.

Ka Hanna-Liina arvates pole muusika ainus viis, mille abil enda emotsioone väljendada, ning usub, et iga inimene võiks leida just enda isiksusele ja oskustele vastava ala, mis tema hinge helisema paneb.

Muusika on ka heaks motivatsiooni­allikaks. Spordiklubide rühmatreeningutes kasutatakse muusikat, et muuta trenn tõhusamaks. Kaasahaaravad ja kiire tempoga lood innustavad kardio- ja aeroobika­trennis end muusika rütmis liigutama ning kehaline aktiivsus suureneb. Treeningu lõpus aitab rahulikum, aeglasema tempoga lugu lõdvestuda ning aeglustada südamerütmi.

Muusika mõjutab alateadvust

Kaubanduskeskustes ringi liikudes tajub enamik inimesi taustmuusika olemasolu, kuid selle mõjust alateadvusele sageli ei teata. Teadlased on väitnud, et just muusika abil on võimalik kliendi käitumist poes, söögikohas või mõnes muus teeninduskeskkonnas mõjutada.

Taustmuusika loob meeleolu ja lugude rütm paneb inimesi samas tempos liikuma. On teada, et inimesed viibivad aeglase taustmuusika saatel poes kauem ning kulutavad koguni 38% rohkem raha kui kiirema tempoga muusika korral. Sarnane uuring viidi läbi ka restoranis ja selgus, et inimesed kulutasid rahuliku muusikaga keskkonnas 40% rohkem, peamiselt küll jookidele.

Parimaid tulemusi annavad siiski meile tuttavad helid või muusikapalad. Ka Maarja Metstak kasutab muusika­­­teraa­pias tihti just kliendi lemmikmuusikat, sest nii saab inimene rääkida oma lugu talle tuttavate vahendite kaudu. Inimesele võivad meeldida kindlad helid, rütmid ja muusikalised mustrid just seetõttu, et need seostuvad mõne varasema ilusa kogemusega tema elust.

Meie muusikaline maitse sõltub paljuski kultuurist, kus oleme üles kasvanud ning mis on meile omane. Paljud meist on kogenud, kuidas mingi kindla eluetapiga seostuvad konkreetsed lood. Inimene lihtsalt tunneb, et üht lugu on vaja kuulata uuesti ja uues­ti – see on osa meist endist ja leidub kindel põhjus, miks just see lugu meid kõnetab.

Lemmikmuusika kuulamine mõjub samamoodi nagu šokolaadi söömine, armastatud inimese nägemine või hommikukohvi aroomi tundmine. See loob aistingu, mis on tuttav ja seetõttu pakub meile kindlustunnet. Siiski ei tasuks muusikaga igapäevaelus liialdada, sest vahel on just vaikus see, mida inimene vajab.