Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta aprillikuu Tervis Plussis.

Kui algab naha sula 

Manona Paris , 11. mai 2015, 09:34
Foto: PantherMedia / Scanpix
On kevad, mil paksud vatid lendavad kappi külma aega ootama ja sama jutt käib ka sinu näokreemi kohta: asenda talvine superniisutaja ja külmakaitsja uue palgevõluriga, mis on kerge, paneb naha päikesekiirtes särama ning kaitseb vajadusel UV-kiirte eest.

Nahk kui keha suurim organ elab koos meiega aastaaegade vaheldumisele innukalt kaasa.

“Nii nagu loodus ärkab talveunest, muutub kogu meie keha talitlus kevadel aktiivsemaks,” lausub kosmeetik Terje Saarmann. “Ka nahk saab üle oma talvisest laiskusest, tema ainevahetus intensiivistub – talvine soodumus naha kuivusele-pinnakuivusele saab leevendust.”

Samamoodi, nagu päike sulatab looduses kõik mahlad voolama, juhtub ka meie kehadega. Ega muidu kevadel nii meeltes kui ka maa kohal liblikad lendaks.

“Ilmade soojenedes ja kütteperioodi lõppedes hakkab nahk moodustama rohkem rasu, mis teda toidab,” seletab Terje Saarmann.

See tähendab, et toitvad ja kaitsvad talvekreemid võib välja vahetada kergema tekstuuriga toodete vastu.

Nahk muutub

Kuidas aga ikkagi aru saada, et nahk on muutunud? Ma ise avastasin alles paar aastat tagasi, et talvised kreemid kippusid kevade tulles nahale “ujuma jääma”.

“Lihtne viis märgata seda muutust on hommikune nahavaatlus – eeldusel muidugi, et on magama mindud puhastatud nahaga, mida pole kreemiga koormatud,” soovitab Terje Saarmann. “Kui märkate, et nahk ei ole hommikul enne pesu enam pingul või on isegi õrnalt rasune, tähendab see, et naha ainevahetus on intensiivistunud ja ta on talveunest üles ärganud.”

Teine vähem meeldiv kevadine muutus on oht allergiate tekkeks ja naha tundlikkuse suurenemiseks, hoiatab Terje Saarmann. “Laias laastus võib öelda, et lihtsalt kuivema naha seisund muutub kevadel “mugavamaks”, tundliku ja probleemse nahaga on vastupidi.”

Kevadine kreem võiks olla konsistentsilt kergem, vähem rasvane ja õhemalt kattev. Kreem ei pea enam kaitsma ekstreemsete välismõjude eest, vaid pigem laskma nahal hingata ja õrnalt niisutama.

Tihti on võimalik poest saada väikesi testreid. Kui neid pole, tasub paluda väikese potsikuga noaotsatäis kreemi kaasa. Asjatundlikumad müüjad pakuvad seda ise ja nendivad, et ilma ei saagi olla kindel, kas kreem sobib. Nii saab kodus rahus hinnata, kuidas nahk kreemile reageerib.

Kas alati on vaja SPFi?

Aastatepikkune veendumus, et nahavähi epideemiline levik tingib vajaduse kasutada kõikjal UV-kiiri eemal hoidvaid kreeme, on saamas vastulööke. Üha enam on kuulda, et need SPF-kaitsega kreemid polegi nahale kasulikud.

“SPF päevakreemi koostises tõesti koormab nahka ning võib tekitada tundlikkust või ummistada poore,” ütleb Terje Saarmann. “Seega pole SPF põhjendatud tavalistel suvepäevadel, kui viibitakse tööl või tehakse tubaseid toimetusi. Minu soovitus on kasutada SPFiga kreeme vaid siis, kui ollakse PIKEMALT päikese käes.”

Igal juhul tasub heita kriitilisem pilk peeglisse, sest päikesekaitsevajadus on naha seisukorrast sõltuvalt väga individuaalne.

“Ebaühtlase pigmendiga inimesed muidugi peavad olema päikesekiirgusega ettevaatlikud,” sõnab Terje Saarmann. “Sel juhul aga vajab nahk juba suurema faktoriga SPFi, kui on lisatud päevakreemidesse. Et kaitsta end pigmendilaikude tekke eest või vältida mõne olemasoleva süvenemist, peaks kreemi SPF olema 20 või suurem.”

Kui tähtis on öökreem?

See on justkui õige nahahoolduse mantra: kreemita õhtul ja hommikul. Kuid mitte alati pole see hea. “Öö on aeg, kus nahas toimuvad aktiivsed uuenemisprotsessid – taastatakse kahjustunud rakke, eritatakse jääke. Seetõttu on hea jätta nahk ööseks hingama,” leiab Terje Saarmann.

Tema soovitab öiseks nahaprotseduuriks toonikuid või küpsema naha puhul seerumeid. “Et kevadväsimus paistab välja ka nahal, on hea läbi teha 28päevane öine intensiivhoolduskuur Dr. Hauschka homöopaatiliste N-ampullidega. Küps kuivem nahk saab abi öisest uuendavast seerumist.”

Õli näonahale? Suvel?

Paljud naised tunnistavad, et on loobunud üldse kreemide kasutamisest, kuna need on täis kummalisi koostisaineid, nagu parabeenid või sünteetilised lõhna- ja säilitusained, mille tervislikkuses nad pole kindlad.

Terje Saarmanni sõnul võib kvaliteetset taimeõli vabalt nahahoolduseks kasutada. “Sünteetilist õli, näiteks beebiõli, ma ei soovita – see jääb naha pinnale ega lase tal hingata.”

Looduslikku õli aga peab Terje Saarmann paremaks valikuks kui sünteetilist kreemi. “Õli kasutajad peavad aga teadma, et õli kantakse niiskele nahale. Vastasel juhul võtab õli imendumiseks niiskust nahalt endalt. Nii võib nahk hoopis kuivemaks muutuda.”

Samal teemal

9. detsember 2015, 15:16
TEE ISE: Näomask, mis teeb su nooremaks vaid 20 minutiga
11. mai 2015, 12:37
Näokreemi vahetades
4. mai 2015, 10:23
Mõõdutundetu päevitamise tulemus: Eestis avastatakse aastas üle 1000 nahavähi juhu
28. aprill 2015, 07:00
Kuidas vältida melanoomi?