Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
5. mai 2015, 09:42

Salakaval suhkurtõbi: diabeeti diagnoositakse järjest sagedamini (1)

Diabeet ehk suhkurtõbi on eluaegne ainevahetushaigus, millesse haigestumine kasvab ülemaailmselt ning haigestuvad järjest nooremad inimesed.

Terve inimese kõhunääre toodab pidevalt hormooni nimega insuliin. See reguleerib vere glükoositaset ja glükoosi liikumist rakkudesse. Diabeedi põhjuseks on insuliini vähesus või selle toime nõrgenemine. Veresuhkru tase tõuseb, rakud aga nälgivad, sest glükoos neisse ei pääse.

I tüüpi diabeedi tekkepõhjus pole teada

Miks see nii on? Tartu ülikooli kliinikumi diabeediõe Agnes Antoni sõnul kujuneb haigus eluea jooksul välja paljudel ­erinevatel põhjustel. "Tänapäeval on elustiil muutunud. ­Toiduvalik on aina kaloririkkam, kehakaal suureneb, füüsilise koormuse osakaal langeb. On ka põhjusi, mida inimene esimesena ohuteguriks ei pea: pikk ­toiduvahe soosib sageli võimalusel millegi magusa järele haarama. Magus tõstab kiiresti veresuhkru taset, kuid see langeb sama ruttu ja tekitab taas soovi midagi süüa. See midagi on jälle taas lihtsüsivesik ja nii tekibki suletud ring," loetleb diabeediõde.

Vastavalt tekkepõhjusele eristatakse kaht tüüpi diabeeti, mis erinevad üksteisest ka raviviisi poolest.

Lastel ja noorukitel esineb enamasti I tüüpi diabeeti. Sellise haige keha kõhunäärme rakud ei tooda insuliini. Enamasti lapseeas tekkiva I tüüpi diabeedi tekkepõhjused pole täpselt teada. Ilmselt mõjutab selle teket nii pärilik eelsoodumus kui keskkonnategurid. Liigne kommi- ega jäätiselembus pole kindlasti selle haiguse põhjuseks.

Suhkruhaiguse tekkele viitavad pidev janu ja suur vedelikutarbimine. Samuti suureneb urineerimisvajadus ja lapsed võivad hakata öösel voodit märgama.

Kui need tunnused häirekella helisema ei pane, lisanduvad mõne aja pärast väsimus, kehakaalu vähenemine ja seedehäired. Igatahes peaks selliste tundemärkide ilmnemisel kiiresti perearsti poole pöörduma - diabeet on krooniline ainevahetushaigus, millest pole võimalik paraneda, kuid

Seda on võimalik kenasti kontrollida insuliinasendusraviga. Haiguse ohjes hoidmiseks peab diabeetik ise sagedasti glükomeetriga veresuhkrut kontrollima. Käituda tuleb vastavalt olukorrale - veresuhkru languse korral tarbida kiiresti veresuhkrut tõstvat toodet ja vajadusel kasutada lühitoimelist insuliini veresuhkru langetamiseks.

II tüübi diabeet on elustiilist tulenev tõbi

Teise tüübi diabeeti seostatakse ennekõike vanemate inimestega, seda diagnoositakse valdavalt ülekaalulistel täiskasvanutel. Kuid üha enam pannakse see diagnoos ka järjest noorematele inimestele.

"Sageli on teismelised juba sedavõrd ülekaalulised, et põevad II tüüpi diabeeti, kuigi avastamise hetkel on sageli tegemist veel glükoosi tolerantsuse häirega. Sel hetkel on võimalik elustiili muutes diabeeti haigestumist edasi lükata õige dieedi ja füüsilise aktiivsuse suurendamisega," lausub Anton, et II tüübi diabeet on valdavalt elustiilihaigus.

II tüüpi diabeedi puhul toodab kõhunääre insuliini liiga vähe või ei suuda keharakud seda enam kasutada. Inimese veresuhkur hakkab tõusma ja püsib normist kõrgemana pikka aega. Haigus kujuneb välja pika aja jooksul ja inimesele enesele teadmata.

Kuna sageli sellega kaebusi ei kaasne, kuid kehas tekivad tüsistused, nimetatakse diabeeti vaikivaks haiguseks. Sageli on diagnoosimine hilinenud 5 – 8 aastat ja kõrgenenud veresuhkru avastab perearst juhusliku vereanalüüsi abil. Hullemast hoidumiseks peaksid kõik 50ndatele eluaastatele liginevad inimesed laskma vähemalt kord aastas oma veresuhkrut kontrollida.

Igal juhul tuleb kõrgesse veresuhkru tasemesse tõsiselt suhtuda, sest püsiva kõrge veresuhkruga kaasnevad tüsistused on tõsised – veresooned kahjustuvad, suureneb infarkti- ja insuldioht, jalgadele tekivad raskesti paranevad haavandid.

Toitumine on diabeedi puhul võtmeküsimus. Ravi on oluline, kuid see ei asenda õiget söömist, rõhutab Agnes Anton. ­

Tema sõnul õpetatakse diabeetikule eelkõige süsivesikute ­arvestamist ja asendusprintsiibi kasutamist, samuti päevase koormuse jaotamist põhisöögikordade ja oodete vahel. Kõik see toimub lähtuvalt iga inimese individuaalsetest vajadustest.

Toiduvalik olgu tasakaalustatud

"Igapäevane toit peab olema värske, maitsev, organismile hästi omastatav ning sisaldama õiges vahekorras taimseid ja loomseid toitaineid. Üks toidu eesmärkidest on võimalikult palju saada vitamiine, mikroelemente ning vältida asendamatute aminohapete puudust, kuna pikaajaline tasakaalustamata söömine võib viia haiguste tekkimiseni," lausub ta.

Seega ei tähenda diabeetiku tervislik toitumine ainult ühekülgset juurikate söömist, nagu inimesed sageli arvavad.

"See on eelkõige tavaline tasakaalustatud toiduvalik, mis sisaldab õiges vahekorras toitaineid: süsivesikuid, rasvu, valke, aga ka vitamiine, mikroelemente ja kiudaineid," kinnitab Anton.

Diabeediõe sõnul on diabeetikute suurim probleem tõik, et ei tajuta haiguse tõsidust ja ohtu tervisele. "Tahe elustiili muuta peab tulema inimesest enesest. Diabeediõde saab inimest õpetada, kuid reaalselt saab dieedi põhimõtteid rakendada ainult haige ise," rõhutab ta.