Hea nõu

Kuidas mõista, et mul on unehäired? (2)

Silja Paavle, 7. mai 2015, 12:50
Foto: PantherMedia / Scanpix
Vähemalt pooled täiskasvanutest ja veerand lastest kogeb statistika andmeil unehäireid. Unetus on laialt levinud probleem, mis põhjustab väga paljusid haiguseid ning ka töövõimetust.

Tervise ja töövõime seisukohalt on parim uneaeg täiskasvanuil seitse-kaheksa tundi. Kui inimene ei saa öösel piisavalt und, võib tal vajaka jääda nii une kvantiteedist kui ka kvaliteedist.

Unetus avaldab mõju inimese elule tervikuna: need avalduvad päevases väsimuses ja unisuses, mälu ja keskendumisvõime halvenemises, töö- ja õppimisvõime langemises, tähelepanu vähenemises ja meele­olumuutuses, vastuvõtlikkuses ärevusele ja depressioonile, samuti vaimsete ja kehaliste tervisehäirete tekkes.

Lühiajalisi unehäireid esineb enamikul inimestest. Kui unepuudus muutub pidevaks, tuleks pöörata tähelepanu sellele, mis takistab korralikult välja magamast. See on oluline, sest ­unehäired on ka südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks.

Seda põhjusel, et kui pulss ja vererõhk peaksid magades langema, püsivad need unehäirete korral kõrgel.

Ka kipuvad unehäirete all kannatajad ­kalduma ülekaalulisusele, sest neil napib hormooni nimega leptiin, mis tekitab ajus rahulolekutunnet. Samas suureneb unetutel greliini tase, mis toobki kaasa näljatunde, vajaduse kommide, küpsiste ja kookide järele.

Millal endal unehäireid kahtlustada?

Väsimustunne vaatamata kaheksatunnisele unele. Normaalse unetsükli jooksul vaheldub sügav uni pinnapealsemaga ning pärast magamist peaks inimene tundma end puhanu ja värskena. Kui oled pärast kaheksatunnist und ikka unine ja väsinud, takistab miski ilmselt su kehal sügavasse unne laskumast.

Norskamine võib olla ohutu, kuid samas võib olla see märk uneapnoest – tõvest, mille puhul on hingamine une ajal takistatud. See kurnab ­keha.

Vähemalt kuu aega on olnud raskusi magamajäämisega. Vahel uni lihtsalt ei tule. Kui see aga kestab pikalt, harjub aju ära mitte magama siis, kui peaks. Sellisest olukorrast on väljapääs ainult ravimite tarbimine või teraapia. Paraku ei otsi kroonilise unetusega inimesed sageli abi arvates, et nii peabki olema või et probleem möödub iseenesest.

Teised tervisehädad ei lase öösiti magada. Põhjuseks võivad olla depressioon, krooniline valu ja muud tervisemured. Näiteks rahutute jalgade sündroom võib just öösiti kõige hullemal moel avalduda. Kui sinu und segab midagi sellist, peaksid kindlasti pöörduma arsti poole.

Hea une jaoks

Mine voodisse alles siis, kui oled unine.

Mine magama ja tõuse üles kindlal ajal, ka nädalavahetusel.

Piira kohvi ja alkoholi joomist ning suitsetamist.

Väldi ülemäärast söömist ja joomist enne magama heitmist. Ära söö öösel ärgates, sellest võib saada harjumus ja öise ärkamise põhjus.

Hoia magamistuba vaikne, pime ja jahe. Magamistoa ideaaltemperatuur on

16–18 kraadi.

Väldi päevaseid uinakuid.

Voodi olgu magamiseks. Ära võta sinna kaasa töö- ja elumuresid, telefoni, arvutit ega televiisorit.

Jälgi, et voodi ja padi ­oleksid mugavad.

Järgi magama minnes kindlaid unerituaale.

Samal teemal

23. mai 2016, 16:05
Rahutute jalgadega kimpus: „Hommikul on tunne, nagu oleks maratonil käinud.“
11. september 2015, 11:15
Vähene magamine põhjustab paljusid moodsaid tõbesid
2. september 2015, 17:25
Seltsimehed unetud, kiirustage!
4. august 2015, 14:23
Mis juhtub, kui ma sonin?