Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
7. mai 2015, 09:30

Istuv eluviis ja vähene liikumine paneb suuremal osal inimestest selja valutama

Seljavalu kimbutab umbes 80 protsenti inimestest. Mis võib olla valu põhjuseks ja mis seda leevendaks?

Põhja-Eesti Regionaalhaigla neurokirurgi Tarmo Areda sõnul on seljavalu üldjuhul iseparanev haigus. "Kui me räägime ainult alaseljavalust, mitte sellisest Tootsi-ishiasest, mis on jalga kiirguv valu või kui inimene on selja ära on tõstnud, siis see on tavaliselt healoomuline ja iseparanev," kinnitab ta.

Esimese asjana kurda muret perearstile

Areda sõnul on selgroog keerulise ülesehitusega ja seetõttu võivad valu põhjustada mitmed erinevad probleemid. "Valutada võivad lihased, kõõlused ja selgroolülide vahel olevad väiksed liigesed. Selgroos kulgevad seljaaju ja seljanärvid ja kui neile miski peale surub, hakkavad needki valutama. Selg valutab ka siis, kui lülivahekettad on viga saanud või tekib lülivaheketta väljasopistus, mis venitab enda ümber olevaid kudesid," loetleb ta.

Esimese asjana peaks seljavalu käes kannatav inimene Areda sõnul pöörduma perearstile, kes selgitab, kas raviks piisab valuvaigistikuurist või tuleks inimene suunata kas füsioterapeudi, kiropraktiku või kirurgi vastuvõtule.

"Kirurgi juurde satub inimene siis, kui lihtsamad variandid on ära proovitud," nendib ta. Esmane ravivariant on kasutada regulaarselt valuvaigistit nii suures annuses, et see valu ära võtaks ja inimene liikuma saaks. Teine ravivariant on kasutada füsioterapeudi või kiropraktiku teenust. Kiropraktik aitab lihaspinget leevendada ja füsioterapeut õpetab selgeks õiged võtted, kuidas selga hoida ja milliseid harjutusi teha, et selja- ja kõhulihased tugevad oleks.

Kui inimene on kõik selle ära proovinud, kuid valu ikkagi piinab ja häirib igapäevast elukvaliteeti, oleks Areda sõnul mõttekas hakata mõtlema kirurgilisele ravile. "Kõige sagedamini satuvad neurokirurgi juurde inimesed seljavaluga, mis on kestnud üle kolme kuu ja pole ära paranenud," märgib Areda.

Tema sõnul on aga veel ohumärke, mille korral ei tohiks kirurgilt abi otsimisega viivitada. "Punased lipukesed on jalga kiirguv seljavalu ja mingil konkreetsel liigutusel tekkiv jalanõrkus, näiteks ei saa käia kandadel või varvastel ja ei saa kükist ilma käte abita püsti, samuti põie või pärasoole tegevuse häired," loetleb neurokirurg tõsiseid märke. Samuti tuleks neurokirugile pöörduda, kui kahtlustatakse põletikku, kasvajalist haigust või on inimesel olnud seljatrauma. Sellised juhtumid on õnneks harvad.

Istumine kui pandeemia

Põhiline seljavalu põhjus on Areda sõnul küürus seljaga suure raskuse tõstmine. "Kui inimene tõstab sirge selja ja jalgade jõuga, mitte selja jõuga, siis selg valutama ei hakka," manitseb ta targalt tegutsema.

Teine peamine põhjus on üldine nõrk füüsiline vorm. "Kui selja- ja kõhulihased on tugevad, siis on selgrool ka kergem ning seljavalu tekkimise tõenäosus väiksem. Kui inimesed palju istuvad ja ei liigu, kipub füüsiline seisund olema kehvem," märgib ta.

Kiropraktik Rainer Kägo sõnul pöördub 80% inimestest liikumiselundkonna eksperdi ehk kiropraktiku poole just seljaprobleemidega. Seljavalu peamine põhjus on tema istuv eluviis ja vähene liikuvus. "Liigne istumine on kõigile teada-tuntud pandeemia, mis tekitab liikumiselundkonna hädasid ja varajast vananemist," nendib ta lisades, et see pole probleemiks mitte ainult kontoris töötavatel täiskasvanutel, vaid ka lastel. "Pikad koolipäevad ja rasked koolikotid tekitavad lastel seljaprobleeme," selgitab ta.

Seljavalu ennetamiseks soovitab Kägo istuvat tööd tegevatel inimestel hankida ergonoomilised toolid ja ülestõstetavad lauad, et ka seistes oleks võimalik arvutiga tööd teha. "Kaks tundi päevas võiks kaheksatunnisest tööpäevast teha tööd püsti seistes," soovitab Kägo.

"Paljud inimesed on väga laisad ja tavaliselt hakatakse abi otsima alles siis, kui asi on juba päris kehva. Kiropraktiku vastuvõtule võiks tulla aga juba siis, kui selg annab natukenegi tunda," rõhutab ta. Kägo sõnul on asjalood head, kui seljavalu möödub 24 tunniga. Kui see kestab aga kauem, tuleks ilmtingimata spetsialistidelt abi otsida.

Mis toimub kiropraktiku visiidil?

11 aastat kiropraktiku ametit pidanud Rainer Kägo selgitab, mis imeloom kiropraktik õigupoolest on ning mis tema vastuvõtul toimub.

Esmalt toimub kiropraktiku visiidil patsiendiga põhjalik vestlus. Seejärel asutakse protseduuride juurde, vajadusel teostatakse kiropraktilist liigesevabastamist. "Enamik räägib Eestis sellest kui kondiväänamisest, aga konte küll keegi ei vääna!" kinnitab Kägo. Vajadusel kasutatakse siiski ka erinevaid instrumente, Kägo ise näiteks aktivaatorit ja akupunktuuri nõelu.

Kiropraktiku vastuvõtul käiakse keskmiselt järjest kolm kuni viis korda, kuid mõnikord saab hakkama ühe külastuskorraga – kõik sõltub diagnoosist.

Lisaks näitab kiropraktik ka seda, milliseid harjutusi võiks teha kodus. Lihtsaimad on Kägo soovitusel:

Istu tugitoolis ja tee ülakehapöördeid nii, et vaagen oleks paigal.

Kontoris tee kätesirutusi, rinnasirutust, istudes jalgade tõstmist – see aitab seljal natukene mobiilsemaks saada ja vabastab selja pingetest.

Käi iga päev vähemalt 10 000 sammu.