Enamik internetist tellitavaid toitumisteste on praktilise väärtuseta

Sellest lähtuvalt tekivad küsimused, kuidas peaks antud olukorras arstid käituma ja milliseid soovitusi andma – millised on normid, millele toetuma peaks, vahendab portaal Med24.

Sisemeditsiini residendi ja kliinilise toitumise konsultandi, Eesti Kliinilise Toitumise Seltsi liikme Hanna-Liis Lepa sõnul pole enamikul testidest, mida igaüks internetist tellida saab, tõenduspõhist praktilist väljundit. Tema sõnul ei saa enamasti vitamiine ja mikroelemente määrates ühest vastust, mida see väärtus täpselt tähendab ning kas selle puhul on võimalik kinnitada defitsiite. Kui defitsiiti pole võimalik määrata, ei tähenda see samas, et seda ei eksisteeri – meie toidulaual on enamasti suur hulk tühje kaloreid ning kõiki vajalikke vitamiine ja mikroelemente ei saa kätte. Seega võib öelda, et defitsiidid on potentsiaalselt organismis olemas, kuid täna ei saa anda tõenduspõhist soovitust, millega neid asendada.

Hanna-Liis Lepp rääkis, et riiklikud toitumissoovitused on praegu muutmisel. Kuigi soovitusi tuleb vaadata reservatsiooniga, ongi nende eesmärk anda kohalikule elanikkonnale üldsuund.

Riiklikud toitumissoovitused on piirkondlikud, sest tekkida võivad defitsiidid on erinevad – Eesti eelmised ja ka uued soovitused saavad põhinema Põhjamaade 2012. aastal koostatud toitumissoovitustel, kuid alati lisatakse näiteks kohalik tarbimiskäitumine ja muud kohaliku olu arvestavad tegurid. Soovitused vaadatakse üle umbes iga viie aasta tagant, et kohendada neid vastavalt uutele teadmistele, sest arstil endal on võimatu iga päev uut teaduskirjandust läbi töötada. Soovitused annavad tõenduspõhise suuna, mis tugineb eri valdkondade spetsialistide uuringutel. Üldelanikkonna toitumissoovitused aga pole mõeldud sekundaarpreventsiooniks ega haiguspuhusteks juhtudeks ja võivad oluliselt personaalsetest soovitustest erineda.