Aju tööle!

Igaühel tuleb aeg-ajalt ette aegu, kui otsime taga mõistatuslikult kadunud võtmeid või peame aru, kuidas šokolaad ostukorvi sai. Kuid keskeas ja eakamatel inimestel kipub mälu rohkem alt vedama. “Läksin teise tuppa midagi tooma, kuid unustasin, miks ma õieti läksin,” toob Kaasik ühe näite hajameelsusest.

Need juhtumid ei viita neuroloogi sõnul alati just mäluhäirele, vaid hoopis meeleolumuutusest (masendus, depressioon või sügav mure) tingitud ajutisele nähtusele. Nii meeleolumuutuste kui ka tõesti kehva mälu korral on Kaasiku kinnitusel abi vaimset pingutust nõudvast intellektuaalsest tegevusest. Mingeid universaalseid programme selleks aga olemas ei ole.

“Kindel on see, et inimese aju vajab tegevust, mis eeldab isikupoolset aktiivsust,” selgitab Kaasik. “Lugemisel on kahtlemata eeliseid passiivsemate tegevuste, nagu teleri või fotode vaatamise ees.”

Röövivad mõistuse

Kuid vähe veel televisioonist! Tehnika võimaldab meil saada info kätte kahe hiireklikiga ning talletada kogu eluks vajalik teave arvutikettale, mistõttu tuleb aina vähem ajusid ragistada. Kuid ka inimese muu tegevus tekitab jämedalt väljendudes ajukahjustusi.

Ain-Elmar Kaasik nendib, et inimkond ei tunne efektiivseid vahendeid, mis vaimset tegevust soodustaksid.

“Eelkõige tuleb vältida faktoreid, mis vaimset tegevust kahjustavad!” toonitab neuroloog. “Samas levivad üsna laialdaselt mitmesugused mõnuained, mis otseselt kahjustavad mälu ning teisi ajutegevuse funktsioone. Neist enim on õhtumaises kultuuriruumis levinud alkohol, kuid sellele on lähiminevikus lisandunud ka nn kerged narkootikumid, nagu amfetamiini derivaadid (ecstasy) ja kanepidroogid.”

Kaasik toonitab, et kuigi viimased võivad küll esialgu tunduda süütuna, võib teaduslikele andmetele tuginedes prognoosida, et nende ainete kasutamise laienemisel suureneb depressiooni ja mäluhäirete, sealhulgas Alzheimeri tõve levimus.

“See ei avaldu küll kohe, vaid mõnikord alles aastakümnete möödu­misel.”

Milleks üldse ajutreening?

Põhjusi, miks mälu arendada, on palju.

“Mälutreeningu efektiivsuse hea näide on see, et sageli kõrge eani töötavad näitlejad õpivad raskusteta pähe pikki tekstilõike, mida treenimata ajuga seeniorid ei suuda,” toob Kaasik välja. “Siiski on tavaelus palju kasu mälu sobivast organiseerimisest, mille puhul antakse osa operatiivmälu ülesandeid üle teistele infokandjatele – kalendermärkmikule, arvutile jne.”

Mälu treenimiseks võid loobuda märkmikust ja hakata sündmuste kuupäevi pähe õppima (tähtsamad asjad kirjuta igaks juhuks üles, sest ka kõige helgemad pead võivad vahel eksida!).

Oma vaimse poole korrashoidmisel on lausa globaalne tähtsus. Neuroloogi sõnul ei ole inimese maksimaalne eluiga viimase kahe-kolme aastatuhande jooksul pikenenud, kuid vahe on selles, et tänapäeva arenenud ühiskonnas elab suurem osa inimesi just selle maksimumini.

“Kahjuks on sageli nii, et inimese eluiga on pikem kui see aeg, mil ta suudab olla vaimselt (aga ka füüsiliselt) piisaval tasemel.”

Mälu nagu Wikipedia

Kuigi mälutreeningu tulemusi on raske objektiivselt hinnata, leidub mõningaid teaduslikke näiteid selle kohta siiski. Londoni eakate taksojuhtide peaaju hipokampuse (seda aju piirkonda seotakse mälu ja orientatsioonivõimega) tagaosa osutus magnettomograafilisel uurimisel tunduvalt mahukamaks kui teistel uuritud isikutel.

Tulemust seostatakse pideva “navigatsioonitreeninguga”. See mõnevõrra sensatsiooniline tulemus kinnitab ammu teadaolevat fakti, et Alzheimeri tõve esinemise sagedus on pöördvõrdeline harituse ja vaimse aktiivsusega vanemas eas.

“Samas tuleb silmas pidada, et inimkonna sotsiaalkultuuriline areng mõjutab ka eakate osa ühiskonnas ja on tunduvalt vähendanud nende mälus talletatu tähtsust,” räägib neuroloog. “Põliskultuurides oli vana inimene lihtsalt tark, kirjaoskuseta ühiskondades täitis ta ka raamatukogu rolli, enne infoühiskonda oli ta ka n-ö internet ja Wikipedia, kuid tänapäeval eakatel sellist ülesannet enam pole. See on muutnud ka nooremate inimeste suhtumist neisse.”

Igapäevane ajugümnastika

Mängi vähem arvuti- ja telekamänge ning vali kas või kord nädalas telekavaatamise asemel raamatulugemine. Kui tead, et sind huvitav linateos on vändatud mõne raamatu järgi, siis loe hoopis seda. Tegele mõne loomingulise hobiga. Haara kätte näiteks pintsel või voolimis­savi: avastad üsna ruttu, et midagi oma kätega valmistada on sama lõbus (kui mitte lõbusam) kui virtuaalne mäng.

Õpi iga päev midagi uut! Näiteks tee endale selgeks mõni uus võõrkeelne sõna ja selle tähendus. Päheõppimiseks sobib ka aforism, anekdoot või lausa luuletus! Kunagi ei tea, millal võid oma piiramatut kirjanduspagasit demonstreerida.

Ristsõnad ja sudokud pole mõeldud ainult pensionäridele. Sea endale eesmärgiks kas või kord kuus üks sudoku, rist­sõna või mõni muu ajuülesanne lõpuni ära lahendada. Kui jõuad ajakirjades avaldatud mõistatusi lahendades õige vastuseni, võid võita ka auhindu – lisaboonus mõttetööle! 

Teadus mõtlemise poolt

Bingo teeb õnnelikuks

Yale’i ülikooli uurijad väidavad, et õnnemängude harrastajad on teistest tervemad ja õnnelikumad. Uuringus leiti, et mõõdukas hasartmängude, näiteks bingo mängimine, ühendab paljusid üle 65aastasi, kes olid teiste samaealistega võrreldes vaimselt tervemad. Psühhiaatriaprofessor ja uuringu läbiviija Rani Desai arvab, et selle põhjuseks on suurem aktiivsus, sotsialiseerumine ja aju­stimulatsioon. Aju tööshoidmisel ja elaval sotsiaalelul on dementsuse ja depressiooni ärahoidmisel suur roll.

Ajutrenn kulutab kaloreid

Tunnike ajugümnastikat kulutab  90 kalorit ehk rohkem, kui on peidus ühes küpsises. Šokolaadiküpsis sisaldab keskmiselt 55 kalorit. Aju toimimiseks on vaja kulutada 0,1 kalorit minutis. Pingutust nõudva vaimse tegevusega, nagu pusle kokkupanek või ristsõna lahendamine, põletame 1,5 kalorit minutis. Aju vajab siis rohkem glükoosi ja samuti kaloreid. Kaks tundi ristsõnade lahendamist kulutab peaaegu sama palju kaloreid, kui sisaldub pudelis õlles.

Aju on teadlaste sõnul täpselt sama­sugune organ nagu iga teinegi, vajades oma tegevuseks energiat. Ägeda mõttetööga pole siiski võimalik saledaks saada – erinevalt suhkrutest ei saa rasvamolekule glükoosiks lagundada. Kaalu kaotamiseks tuleb tervislikult süüa ja palju liikuda.

Ka tavatrenn ajule hea

30. eluaastast hakkab hipokampuses asuva mälukeskuse töö halvenema. Uuringud Columbia ülikoolis tõestasid, et trennitegemine aitab toota uusi mäluga seotud ajurakke. Selgeks on saanud füüsilise ja vaimse vormi tihe seotus, mis tähendab, et see, kes soovib kõrgeski vanuses vaheda mõistusega silma paista, peab tublisti sporti tegema, tervislikult toituma ja suitsetamisest hoiduma vähemalt keskeast alates. Aeroobse treeninguga paraneb ka aju hapniku omastamise võime, mis omakorda mõjutab aju motoorikat ja parandab mälu.