NaistepunaFoto: SILLE ANNUK
Keha
15. mai 2015, 16:34

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta maikuu Tervis Plussis.

Naistepuna - aitab võidelda põletikega (1)

Peamiselt põletikuvastane naistepuna mõjub soodsalt seedimisele ja aitab leevendada depressiooni.

Naistepuna on 30–70 cm kõrgune mitmeaastane taim naistepunaliste sugukonnast. Vars on püstine, ülaosas harunenud, varrelehed lühirootsulised. Noorte lehtede muljumisel eritub punakat mahla, mis määrib sõrmed violetseks. Õied on kuldkollased. Õitseb juunist septembrini.

Eestis kasvab kõikjal aruniitudel, kuivades võsades, metsaservadel, kraavikallastel. Kogutakse õitsemise ajal enne viljade tekkimist, võetakse taime ülemine osa koos lehtede ja õitega.

Ürt sisaldab flavonoide, eeterlikku õli, 10% park- ja mõruaineid, punast vaiku, 0,1% hüperitsiini, nikotiinhapet, C-, P- ja PP-vitamiini, karoteeni, saponiine, vähesel määral koliini, fütontsiide ja muid aineid.

Põhitoimed

Depressioonivastane, rahustav, seede­tegevust korrastav, välispidiselt põletikuvastane.

Maitseainena kuulub naistepuna peamiselt kala- ja alkoholitööstuse vürtsi­segudesse.

Teena kasutatakse verejooksu tõkestamiseks, köha, jämesoolepõletiku, kõhulahtisuse, muude seedehäirete, maksa- ja põiehaiguste leevendamiseks.

Välispidiselt tarvitatakse kootava vahendina igemepõletiku korral suu loputamiseks.

Naistepunapreparaadid lõõgastavad sapiteede silelihaseid ning soolte ja kuseteede veresooni – kergendavad sapi eritumist ja vähendavad selle peetumist sapipõies, aitavad peen- ja jämesoole spasmide korral, kergendavad diureesi ja parandavad uriini filtratsiooni neerudes, tugevdavad venoosset vereringlust ja mõnede siseelundite verevarustust.

Peale selle on naistepunal tänu park­ainete sisaldusele mikroobe hävitav toime, ta suurendab maomahla eritust ja reguleerib ainevahetusprotsesse. Preparaate võetakse sisse ka reuma, kõhulahtisuse, haavandtõve, gastroenteriidi, koliidi, hemorröa, tuberkuloosi, ülemiste hingamisteede katarri, peavalu ja naistehaiguste raviks.

Naistepunaõli kasutatakse välispidiselt põletikuvastase ja haavandeid parandava vahendina.

Leotist pruugitakse välispidiselt mädakollete, flegmoonide ja vinavate haavade töötlemiseks.

Vesitõmmis
1 sl droogi valatakse üle 1 klaasi veega, keedetakse nõrgal tulel 10 minutit ja lastakse aeg-ajalt segades täiesti jahtuda, kurnatakse. Tarvitatakse 0,3 klaasi 3–5 korda päevas 20–30 minutit enne sööki depressiooni, ärevuse ning seedeelundkonna vaevuste korral.

Alkoholitõmmis
Valmistatakse peenestatud droogist viinaga vahekorras 1:5 – 1:10, jäetakse suletud anumas vähemalt 7 päevaks pimedasse seisma. Aeg-ajalt loksutatakse, lõpuks kurnatakse. Võetakse sisse 0,5–1 tl 3–5 korda päevas eespool mainitud puhkudel. Välispidiselt võetakse 1 tl tõmmist 1 klaasi vee kohta ning tehakse kompressi, loputatakse või kuristatakse.

Õlitõmmis
1 osa hästi kuivatatud ja peenestatud ürti segatakse 10 osa taimeõliga ja kuumutatakse 3 tunni vältel ettevaatlikult temperatuuril 60–80 ºC, seejärel valatakse õli droogikihilt ära, jääk kurnatakse ja pressitakse käte vahel ning saadud õlifraktsioonid segatakse. Õli määritakse mitmesugustele haavadele ja haavanditele, kasutatakse reumaatiliste valude korral. Õli tehakse valmis mõneks päevaks.

Võimalikud ohud
Ei tarvitata üle 3–4 nädala järjest. Pikaajaline suurte koguste kasutamine põhjustab mürgitust, mille tunnusteks on paistetus ja nahasügelus. Tekkida võib vaevav täiskõhutunne ja kõhukinnisus.