Tupekuur probiootikumidega (3)

Milliste naistehädade korral võib abi saada probiootikumidest?

Naistehädade all mõeldakse enamasti muutusi tupevooluses ja/või urineerimisega seotud vaevusi. Kui tegu on mikroobide tasakaalu häirega ja puudub tõeline põletik (klamüdioos, trihhomonoos vm), võib probiootikumidest kasu olla. Enamasti on asi selles, et tupes jääb piimhappebaktereid väheseks ja ka tupevooluse happesus väheneb.

Kaasneb mitmete teiste “tupekolonisaatorite” ja potentsiaalselt põletikku tekitavate mikroobide ülekasv, mis võib väljenduda rohkenenud ebameeldiva lõhnaga tupevooluse ehk bakteriaalse vaginoosina.

Bakteriaalne vaginoos võib esineda noortel naistel, sest seda seostatakse aktiivse sugueluga, aga see võib sageneda ka postmenopausis, sest siis on tupp kuivem ja hormonaalsete muutuste tõttu piimhappebaktereid vähem.

Kehaomaste mikroobide tasakaalu häire kõige sagedasem põhjus on antibiootikumide kasutamine. Klassikaliselt avaldub see probleem seedetrakti hädade ja kõhulahtisusena, samuti teatud pärmseente ülekasvuna tupes. Viimane võib põhjustada rohkenenud tupevoolust, välissuguelundite turset ja kihelemist, ebamugavustunnet ja urineerimise valulikkust.

Sellistel juhtudel soovitatakse probiootikume, kuid igasugune probiootikum kõigile ei aita.

Kuidas inimene teab, millist probiootikumi eelistada?

Mitte ükski arst ei saa täpselt öelda, millist probiootikumi inimesel konkreetselt vaja on. Iga inimese maos ja sooletraktis, tupes ja suus on täiesti individuaalne mikrofloora, see on sama ainulaadne nagu sõrmejälg. Kuna uuringuid probiootikumi tüübispetsiifilisest toimest ja sobivusest Eestis minule teadaolevalt tehtud ei ole (see oleks väga kulukas), leitakse sobivus enamasti katse-eksituse meetodil.

Kui naine tarvitab teatud sooletraktiprobleemide korral üht probiootikumi ja see aitab, soovitan seda vajadusel lokaalselt ka tuppe manustada. Arvestada tuleb aga alati sellega, et võib tekkida ka vastupidine reaktsioon – näiteks ärritus.

Mis perekonna baktereid peaks probiootikum naistehädade korral sisaldama?

Tõepoolest sisaldavad erinevad probiootikumid erineva perekonna baktereid. Kui naisel on tupeprobleemid, siis võiks ta eelistada sellist probiootikumi, milles sisalduvad Lactobacillus acidophilus, Lactobacillus bulgaricus, Bifido-bakterid, Lactobacillus fermentum ja Lactobacillus reuteri. Seega lugege pakendit ja proovige järele. Kõik probiootikumid kõigile ei sobi.

Kas võiks piisata ka lihtsalt piimahappebaktereid sisaldava jogurti joomisest?
Ainult jogurti joomine ei pruugi olla lahendus. Oluline on individuaalne sobivus: näiteks vastupidiselt sellele, mida toote kohta räägitakse, tekitab üks piimhappebaktereid sisaldav jogurt minul kõhus raskustunnet ja gaase. Olen proovinud ka teisi, mulle sobivamaid jogurteid. Võiks aga arvesse võtta, et need tooted sisaldavad suhteliselt palju suhkrut.

Tabletti on lihtne tuppe viia, kuigi muidugi saab sama ka jogurtiga teha. Tableti puhul on ka tulemused kiiremad. Kui ravimit viiakse tableti kujul otse tuppe, siis on ravi aeg lühem, 3–5 päeva. Kui probiootikumi manustatakse suu kaudu, ei ole mõnepäevasest kuurist mingit kasu, preparaati tuleks sel juhul võtta 30 päevast alates kuni mitme kuuni.

Kuidas probiootikumid toimima hakkavad?

Probiootikumide otse tuppe viimine tähendab seda, et need hakkavad toimima kohapeal – oleme sel juhul puuduolevaid häid batsille ise lisanud. Piimhappebakterid toodavad piimhapet ehk tagavad piisava happelisuse ja teisalt ei lase kahjulikel pisikutel üle pea kasvada. Samuti võitlevad piimhappebakterid mikroorganismide produtseeritavate kahjulike toksiinidega.

Kas ka rasedatel võiks probiootikumidest abi olla?

On rasedaid, kellel esineb teatud pärmseente ülekasv, nende probleemiks on tupeseen. Kuni 30%-l rasedatest tuleb ette ka bakteriaalset vaginoosi. Siiski ei soovita rasedal ise tupekuuriga alustada, vaid kindlasti arstiga nõu pidada. Vajalik on täpsustada tupefloora iseärasusi ja kindlaks teha, kas vooluse muutused ei ole seotud suguhaigusega.

Arvestada tuleb, et iseravimine võib varjutada tõelise põletiku ja tupemanipulatsioonid võivad soodustada tõeliste haigustekitajate liikumist emakasse.