Keha

Ortopeed: "Väikelaps peab saama võimalikult palju paljajalu kõndida!" 

Katrin Rohtla, 15. mai 2015, 09:24
Foto: PantherMedia / Scanpix
Perefoorumites kohtab sageli vanemate kurtmist: lapsel on X- või O-jalad, vist on lampjalad – mida küll teha? Kui hull paistab laste jalgade olukord arsti pilgule?

Tallinna lastehaiglas 35 aastat traumatoloog–ortopeedina töötanud Silvia Nittim lohutab, et tõsiseid diagnoose ei ole üldse palju.

"Miskipärast vaatan ma vastuvõtul kuude kaupa ainult terveid lapsi ja räägin vanematele: see on normaalne jalg, lapse jalg näebki nii välja. Näiteks lampjala diagnoosi pean panema üliharva," ütleb arst. "Vanemate paanika on aga selline, nagu oleks tegemist üliraske haigusega. Lampjalgsus ei ole ju puue!"

Tohter nendib, et ei mõista ka, kust on tulnud arusaam, et kõik lapsed peavad kohe hopsti! kingad jalga saama ja neid kogu aeg kandma, sest muidu on jalgadega asjad halvasti. "Kas ehk need kingafirmad on hakanud nii väga üles puhvima seda asja?" arutleb ta. "Laste jalad ei ole nii haiged, vanemad miskipärast mõtlevad oma lapsed haigemaks, kui nad on!"

Lampjalgsus ei ole puue

Samal teemal

Arst soovitab esimeste jalatsite soetamisega üldse mitte nii väga kiirustada. "Mida varem saab laps kingad – ja veel lausa ortopeedilised kingad – jalga, seda hullemaks need jalad lähevad, sest sinna ei teki lihaseid," põhjendab ta.

Doktor selgitab, et vastsündinu tallaalune on tervenisti üks pehme rasvapolster: "Kui tegemist on neuroloogiliselt haige lapsega, kes ei hakka kõndima, siis temal ei teki talla alla lihaseid, sinna jääbki padjake. Terve laps hakkab kõndima ja selle tulemusel tekivad talla alla lihased. Mida rohkem saab laps paljajalu kõndida, seda ilusamaks jalad muutuvad."

Arst märgib, et enne kolmandat eluaastat polegi mõtet näiteks tallavõlve otsida. Lapse jalgu saab tema sõnul asjakohaselt hinnata alles kümnendal eluaastal: "Sinnamaani on lubatud erinevused niinimetatud klassikalisest ilust või normist, mida me kõik täiskasvanu puhul peame normaalseks. Lapse puhul on normaalne, kui ta sellest erineb."

Tohter selgitab, et lapse jalad hakkavad koormusega kohanema sellest peale, kui beebi suudab end jalgele ajada. "Üheksakümnel protsendil lastest vajuvad alguses jalad põlvest ja hüppeliigesest X-kujuliseks. See vajumine kestab viienda eluaastani, siis hakkab õigumine," lohutab doktor Nittim kõiki vanemaid, kes muretsevad lapse mitte just kõige sirgemate säärte pärast. "Päris sirged peaksid jalad olema nii kaheksa- kuni kümneaastaselt."

Siiski toob doktor Nittim välja kaks riskitegurit: lapse jalad n-ö vajuvad ära seda rohkem, mida ülekaalulisem on laps ja mida elastsemad ehk hüpermobiilsemad (üliliikuvad) on tema liigesed. "Kui need kaks tegurit on koos, siis neid lapsi tuleb küll viiendast kümnenda eluaastani jälgida," ütleb arst. "Loodus tahab, et see X kaoks ära, aga need kaks riskitegurit ei pruugi lasta sel sündida." Riskitegurite olemasolul tuleks ortopeedi poole pöörduda 4–5aastase lapsega.

Tohtri sõnul võibki ortopeedilisi probleeme olla rohkem neil lastel, kellel on geneetiline liigeste plastilisus, ülekaal, kes kasvavad kiiresti (sidekude ja lihased ei jõua järele) või kelle füüsiline aktiivsus on kehv.

Milliseid jalanõusid eelistada?

Heaks peab ortopeed neid jalanõusid, mis annavad labajalale võimalust sirutada ja painutada. Kindlasti ei tohiks aga laps pidevalt jalatseid kanda.

"Kui lasteaias neid nõutakse, siis võiks valida jalanõud, millel on kõvemapoolne tald – mitte lausa jäik, aga ka mitte päris pehme. Kand võiks olla kinni, mitte ainult rihm kanna tagant," õpetab doktor. "Kodus võiks laps siiski olla sokkis või paljajalu."

Suviti Crockse ja plätusid kanda ortopeed ei keela: "Nendega peab küll natuke varbaid pingutama ja natuke pingeasendis hoidma, sest muidu tulevad jalast ära, aga meie suvi on ju nii lühike, selle ajaga ei ole võimalik jalgu ära rikkuda."

Sandaalide juures, mida sageli kantakse aasta läbi sisejalatsina, tuleks jälgida, et need toetaksid kanda. "Aga igal juhul on väikelaste puhul ülemäärane jalatsite kandmine hullem kui nende mittekandmine," ütleb doktor Nittim veendunult.

Jooksmistki tuleb mõnikord õpetada

Ortopeedi vastuvõtule satuvad sageli lapsed, kelle on sinna saatnud füsioterapeut: "Väga tihti tullakse jutuga, et füsioterapeut saatis, sest laps ei oska joosta," kirjeldab Silvia Nittim. "Mina küsin siis vastu, et lugeda ja kirjutada ta teil ju ka ei oska, mis te sellega teete? Õpetate? Järelikult on ka jooksmist vaja õpetada! Kõik asjad ei tule alati iseenesest."