Uudised

Christoph Kolumbuse vastuoluline lugu 

Paul Kormašov/ReumaKiri, 15. mai 2015, 15:03
Cristopher Kolumbuse skulptuur BarcelonasFoto: Vida Press
Christoph Kolumbuse nimi on tõenäoliselt üks kuulsamaid lääne kultuuriruumis. Ometi on selle „Ameerika avastajana" tuntud meresõitja mitmetahuline lugu meile enamasti tuttav vaid osaliselt.

Arvatakse, et Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas, tänapäeva Itaalias. Tema vanemad olid villakaupmees ja õmbleja. Noores eas ei saanud Christoph küll erilist haridust, kuid teadmisjanulise mehena õppis ta selgeks nii ladina, portugali kui ka hispaania keele ning luges mitmeid teoseid astronoomia, geograafia ja ajaloo kohta. Samuti näitas ta kogu elu vältel üles kirglikku huvi piibli vastu, tsiteerides seda tihti oma kirjades ja logiraamatutes.

Samal teemal

Avastajast äriagent

Kolumbus asus 1473. aastal tööle äriagendina, teenides ümbruskonna mõjuvõimsaid perekondi. Ametiga kaasnes kohe ka palju reisimist. Järgneval aastakümnel tegeles Kolumbus peamiselt kaupmehetööga, seilates eelkõige mööda Aafrika läänerannikut. Pärast abiellumist elas ta mõnda aega Lissabonis, meresõitjate jaoks olulises linnas. Peagi kolis aga ümber Kastiiliasse Hispaanias, kus võttis ka uue naise.
Euroopa kaupmeeste jaoks oli 15. sajandi keskpaik murelik aeg. Kui seni oli mongolite impeeriumi tugev võim hoidnud idasse suunduvad kaubateed suhteliselt rahumeelsetena, siis nüüd hakkas kauba maad mööda transportimine muutuma sõjakate türklaste mõjuvõimu kasvu tõttu üha riskantsemaks. Aasiasse jõudmiseks tuli seega kasutada mereteed. Kuna sõit ümber Aafrika oli kulukas ja teekond endiselt suhteliselt võõras, tärkas erinevatel astronoomidel ja meresõitjatel üheaegselt sama idee – miks mitte proovida eesmärgini jõuda ringiga, üle ookeani?
Pole täpselt teada, kuidas idee Kolumbuse kõrvu jõudis, kuid just tema oli see, kes mõttele esimesena toetajad leidis. Kuigi nii Portugali, Veneetsia kui ka Genova valitsejad olid eelnevalt plaani maha laitnud, otsustasid Hispaania monarhid pärast pikka veenmist Kolumbust abistada.

Ajaloo tähtsaim avastus

Augustis 1492. aastal asus Kolumbus kuulsaks saanud laevade Santa Maria, Pinta ja Niñaga teele. Pärast lühikest peatust Kanaari saartel jõudis laevastik viie nädala pärast üle ookeani. Pinta vahimadrus märkas 12. oktoobri varahommikul maad – kuigi laevameeskonnad juhtunud tähtsust veel ei aimanud, oli tegemist ühe ajaloo tähtsama avastusega. Avastatud saare, mis tänapäeval kuulub Bahama saarestikku, nimetas Kolumbus San Salvadoriks.
Saarel elavad kohalikud olid rahulikud ja sõbralikud, kuid olles näinud nende kullast ehteid, käskis Kolumbus neist osa vangistada, et rikkusest osa saada. Nii sai samaaegselt Uue Maailma avastamisega alguse ka sealsete põliselanike väärkohtlemine. Kolumbus võttis kaasa mitmeid vange, jättis omalt poolt maha ka esimesi uusasunikke ning asus uue aasta alguses võidukalt tagasiteele.

Kolumbus haiguste küüsis

Triumf ei olnud aga siiski täielik, kuna võõrastelt maadelt sai mees kas kehva toidu kaudu või sugulisel teel külge raske haiguse. Tema kaasaegsed nimetasid seda podagraks, kuid tollane diagnoos ei tundu kuigi tõenäoline – Kolumbus ei kannatanud sugugi ainult liigesevalude käes. Näiteks esines tal ka korduv silmapõletik, mis oli nii tugev, et põhjustas lausa silmade veritsemist ja ajutist pimedust. Lisaks kannatas ta urineerimisteede põletiku käes ja tema haigushood olid palju pikemad kui tavalise podagra puhul. Kolumbuse elustiil ei olnud niisugune, mis tavaliselt nimetatud haiguseni viib. Tänapäeval, mil haiguste kohta on rohkem informatsiooni, saame öelda, et tõenäoliselt oli Kolumbusel reaktiivne artriit ehk Reiteri tõbi. Tegemist on suhteliselt ebatavalise ja raske artriidi vormiga, mida on õige toitumise ja käitumise abil võimalik siiski ennetada.

Karmid süüdistused

Samal ajal, kui Kolumbus ise haigusega võitles, levis sõna tema edukast retkest kiirelt üle Euroopa ja peagi hakkasid ka teised monarhid ja meresõitjad sarnaseid ettevõtmisi planeerima. Kolumbus külastas vaatamata halvenevale tervisele Uut Maailma veel kolmel korral, tema eesmärgiks sai püsivate kindlustuste ja elupaikade loomine. Nimelt oli Hispaania kuningas talle lubanud valitsemisõigust kõigil uutel maadel, mille ta endale suudab võtta.

Reiside mõju moodsa maailma väljakujunemisele

Oma viimasel avastusretkel 1502. aastal oli Kolumbus taas lihtsa maadeuurija ja meresõitja rollis. Just see oligi mehe tugevaim külg – maadeuurijana on temast saanud ajaloo suurkuju. Christoph Kolumbus suri 1506. aastal vaid 54-aastaselt südamerikesse, mille põhjustas tema organismi pikka aega kurnanud haigus. Kuigi mitmed tema teod on hiljem õigustatult kriitikat pälvinud, ei vähenda negatiivsed hinnangud tema tähtsust maailma ajaloos.

Ta ei olnud küll esimene Euroopa maadeavastaja, kes Ameerikasse jõudis – seda tegid 11. sajandil viikingid Leif Erikssoni juhtimisel –, kuid Kolumbuse reisidest sündisid esimesed püsivad kontaktid Vana ja Uue Maailma vahel. Mõju moodsa maailma väljakujunemisele oli tohutu suur. Mees ise ei tunnistanud kunagi, et oli avastanud täiesti uue kontinendi, vaid uskus surmani, et jõudis retkedel Ida-Indiasse – kohta, mida ta oligi otsima läinud.

 

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas ReumaKiri (kevad/2015)