Keha

Hambaaukudel pole midagi pistmist kurva saatusega (1)

Kristina Traks, 18. mai 2015, 10:10
Foto: PantherMedia / Scanpix
Hambaaugud ja igemehaigused ei ole mitte kurb saatus, vaid elustiilihaigused, mille ärahoidmiseks saab korraliku ja järjepideva suuhügieeniga vägagi palju ära teha.

Maxilla hambakliiniku hambaarst Karen Puusepp ütleb, et korralik hambapesu ühes heade toitumisharjumustega aitab ära hoida uute hambaaukude tekkimise ja on seega väga oluline osa suuõõne tervise eest hoolitsemisel. Hammaste puhastamise eesmärk on eemaldada hammastele kogunenud bakteritest koosnev hambakatt, mis toidus leiduvate suhkrutega koosmõjus meile aja jooksul hambaauke tekitabki. Hambaid tuleb pesta hommikul ja õhtul, kusjuures pärast õhtust hambapesu ei tohiks enam midagi süüa või juua. Erandiks on puhas vesi.

Samal teemal

Tihti jäävad korralikult puhastamata mõned raskesti ligipääsetavad piirkonnad suus (tagumised hambad, hambavahed). Hinnanguliselt tekib 40 protsenti igemehaigusi ja hambaauke tekitavast hambakatust just taolistesse hambaharjale raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Kuidas ka need paigad puhtaks teha, soovitab dr Puusepp küsida oma hambaarstilt, kes oskab siis individuaalselt nõu anda. „Suuhügieeni seisukohalt on väga oluline lisaks hambaharjale kasutada regulaarselt hambaniiti. Ka selle kasutamise õpetust võiks oma hambaarstilt küsida,“ ütleb dr Puusepp. Lisaks on olemas ka pisikesed hambavaheharjakesed, mida saab kasutada suuremate hambavahede, proteeside või ortodontiliste aparaatide kasutamise korral.

Hambahari võiks pigem olla pehmem kui liiga karm. Nimelt võib liiga kõvade harjastega harjaga hambaid puhastades neid liigselt kulutada. Elektrilise hambaharjaga on mõnes olukorras lihtsam hambad puhtaks saada, kuid hambaarsti sõnul saab ka tavalise harjaga hambad õige tehnikaga harjates puhtaks.

Hambaid pole vaja nühkida üleliia üles-alla, sest nõnda võime liiga teha igemetele. Samuti on hambaarsti sõnul oluline, et hambaid ei harjataks liiga tugevasti. Nimelt võib jõulise toimetamisega kahjustada hambaemaili. Hammaste puhastamise aeg võiks olla 2–3 minutit ning oluline on tähele panna, et puhastatud saaks kõik piirkonnad suus. „Soovitan lausa luua endale mingi hammaste puhastamise süsteem, et ei juhtuks seda, et mõni koht jääb puhastamata,“ ütleb dr Puusepp. Ta lisab, et õpetab oma patsientidele pidevalt hammaste õiget puhastamist, eriti kui on näha, et puuduliku puhastamise tõttu tekivad probleemid.

Hambaniiti oleks soovitav kasutada igal õhtul, sest seda kasutamata on väga keeruline või pea võimatu hambavahesid puhtaks saada. Seevastu suuvee kasutamine on pigem enesetunde küsimus. 

Kauplustes ja apteekides on müügil kõikvõimalikke hambapastasid, mis lubavad kasutamisel lumivalget pärlirida. Kuidas nende hulgast see kõige õigem ja sobivam pasta leida? Dr Puusepa sõnul ei saa siin anda ühest soovitust, mis kõikidele inimestele sobiks. Väikelastele, kes ei oska veel hambapastat välja sülitada, on müügil spetsiaalsed vähendatud fluoriidisisaldusega pastad. Täiskasvanute hambapastad on tema sõnul koostiselt aga väga sarnased. „Mõnel juhul on võib-olla vaja valida hammaste tundlikkust vähendav pasta või ülitundlikkuse korral eelistada vahuaineteta pastat,“ ütleb ta. „Kui aga on mure igemete veritsemise või hammaste tundlikkusega, siis ei maksaks jääda uskuma reklaamides lubatut, vaid küsida nõu hambaarstilt, kellega koos leitakse probleemi põhjus ja seejärel ka sobiv hambapasta.“

Dr Puusepp soovitab valida fluoriidiga hambapasta, sest pastas leiduv fluoriid aitab hammastel muutuda vastupidavamaks hambaaukude tekkimise suhtes ning ei lase bakteritel nii efektiivselt suhkrust hapet toota. Tänapäevastes hambapastades on vähendatud abrasiivse komponendi osa ja asendatud see ensüümidega. On ka pastasid, mis vahutavad vähem ning sobivad seetõttu inimestele, kellel hambapastades leiduv vahuaine tekitab reaktsioone suu limaskestadel.

Hambapasta tuleb valida vastavalt vanusele ja hammaste-igemete seisukorrale. Väga võimalik, et kõikidel pereliikmetel tuleks valida oma isiklik hambapasta, rääkimata sellest, et loomulikult peab igaühel ka isiklik hambahari olema.

Suuprobleemid kulgevad tihti varjatult

Väga paljudele inimestele teeb muret hambakivi, mis ikka ja jälle hammastele tekib ning mida oleks hea aeg-ajalt hambaarsti juures eemaldada. Kui hambakivi ei eemaldata, siis hambad aegamööda hävivad. „Hambakatt mineraliseerub sülje toimel, bakterid nö kivistuvad hambale. Hambakivi tekitab igemepõletikku ja veritsust. Halvimal juhul järgneb parodontiit, mille tulemusena luu igemetes taandub, hambad hakkavad loksuma ja võivad suust välja kukkuda,“ kirjeldab dr Puusepp. „Korraliku suuhügieeniga on võimalik edasi lükata hambakivi teket, aga kui see ikkagi kipub suhu tekkima, tuleb seda lihtsalt aeg-ajalt hambaarsti või suuhügienisti juures eemaldamas käia.“

Kord aastas tasuks kindlasti hambaarstilt läbi käia, sest paljud protsessid suus toimuvad väga varjatult, ei anna endast kuidagi tunda ning neid märkabki ainult hambaarst. „Suured põletikud võivad kulgeda aastakümneid nii, et valu pole mingisugust. Ka tekkiv hambaauk ei anna endast kuidagi märku. Vaikselt arenedes aga võib ta kasvada närvipõletikuks ja sealt edasi luupõletikuks,“ räägib dr Puusepp. Hambaarstid on ka kohanud inimesi, kellel on magades hammas lihtsalt ära tulnud, sest suus oli pikaajaliselt ja varjatult arenenud parodontiit.

Mõned inimesed arvavad, et kui neil on sünnipäraselt viletsad ja lagunevad hambad, siis ei olegi midagi teha. Tegelikult on kaaries bakterite poolt põhjustatud haigus, mida me ei saa mitte geenidega kaasa, vaid nakatume tavaliselt juba imikueas. Kõige tavalisemad nakkusteed on lutt, mida ema puhastab oma suus, lusikas ja suule suudlus. Kaariesse nakatutakse tihti juba 6–30ndal elukuul ehk ajal, kui suhu tulevad alles piimahambad. Mida varem laps nakatub ning mida tugevama nakkuse ta saab, seda enam esineb tema hammastel edaspidi kaariest. Muide – kaaries on maailma kõige levinum nakkushaigus.

Samas ütleb dr Puusepp, et hea suuhügieeniga saab igal juhul väga palju ära teha. „Puhastamine pluss korralik söömine – tuleb meeles pidada, et iga suutäis, mis suhu läheb, on hammastele üks toidukord. Aga toidukordade vahele peaks jääma 2–3 tundi kindlasti. Hammaste seisukohalt on väga-väga halb pidev toidu näksimine,“ ütleb dr Puusepp.

Iluvigadega ei pea leppima

Dr Puusepa sõnul pole olemas ühtegi hammaste iluviga, mille puhul hambaarstilt abi ei saaks. Hambaravi haru, mille käigus parandatakse hammaste asendeid, on ortodontia. Ravi käigus saab muuta hammaste asendeid, parandada hambakaarte kuju ja funktsiooni. Ruumipuuduses olevad hambad saab suunata sirgesse ritta, sulgeda liiga suuri vahesid hammaste vahel või taastada parodontiidi tõttu kohalt nihkunud hammaste asendeid.

Ortodontilist ravi tehakse igas vanuses inimestele, kuid kõige soovitavam on sellega alustada teismeliseeas, kui jäävhambad on just suhu lõikunud. Hambad saab ilusasse sirgesse ritta breketite kandmisega ning neid on tänapäeval võimalik valida mitut tüüpi – metallist, keraamilisi ja iseligeeruvaid. Samuti on neid erivärvilisi ja erikujulisi. Ravi kestab enamasti 1,5–2 aastat ja seda Haigekassa üldiselt kinni ei maksa.

Müüt hirmsast hambapuurimisest

Paljudes meist istub sügaval sees hirm hammaste puurimise ees ning pahatihti anname seda edasi ka oma lastele. Juba jutt, et „ära karda, hambaarst ei tee haiget“ tekitab lapses hirmu, sest miks muidu vanemad talle sellist asja räägiksid. Dr Puusepa sõnul on sellised jutud karuteene lapsele ja just sealt võib saada alguse aastatepikkune hambaarstide vältimine.

Eestis on lastele kuni 19. eluaastani hambaravi tasuta. „Mitte kõikides riikides pole see nii ning meie inimesed võiks seda võimalust oma laste puhul hästi hoolega ära kasutada,“ soovitab dr Puusepp.

 

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (mai 2015), mis on saadaval kõigis BENU apteekides.