Uudised

Ravivõimalused Euroopa Liidus (3)

Kadri Eisenschmidt, haigekassa välissuhete spetsialist, 19. mai 2015, 07:00
Ravikindlustuskaart.Foto: Arno Saar
Euroopa Liidus reisimine on saanud igapäevaseks, kuid õnnetuste ja ootamatute terviseprobleemide eest ei ole keegi kaitstud. Sestap tasub sõitu plaanides aegsasti mõelda, mida on vaja teada ja kaasa võtta, vähendamaks võimaliku terviseriskiga kaasnevaid kulusid.

Esimene abimees vajaliku arstiabi korral välisriigis on Euroopa ravikindlustuskaart.

Samal teemal

Vajaminevaks arstiabiks peetakse liikmesriigis viibimise ajal ootamatult tekkinud terviserikke ravimist. See võib olla näiteks kõrge palavik, kõhuvalu, infarkt, õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastus, näiteks luumurd jne.

On üksikuid teenuseid, mida peetakse samuti vajaminevaks arstiabiks, näiteks hapniku- ja dialüüsiravi ning keemiaravi. Vajadus nende teenuste järele on inimesel teada juba enne teise riiki minekut, kuid ilma võimaluseta neid teenuseid kasutada ei saakski ta üldse reisida. Sellisel juhul tuleb enne teise riiki suundumist mõne sealse haiglaga kokku leppida, et see haigla saab patsiendile sobival ajal teenust osutada.

Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks tuleb pöörduda riigi-, mitte eraraviasutusse, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktseptivad ainult riigiraviasutused.

Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ja ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ning Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

Seda, kas see on vajaminev arstiabi, otsustab sealne raviarst. Arst tugineb otsustamisel inimese tervislikule seisundile ning võtab arvesse ka seda, kui kaua inimene riigis viibib.

Miks on reisides vaja ka erakindlustust?

Vajaminev arstiabi ei ole tasuta – maksta tuleb patsiendi omaosalustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Omavastutustasusid patsiendile ei korvata. Samuti ei kata kaart riikidevahelise veokulusid ega erahaiglas tekkinud kulutusi. Need kulud võivad aga ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Seetõttu soovitab haigekassa enne reisile minekut alati vormistada ka erakindlustuse, mis katab üldjuhul ka need kulud, mida haigekassa ei kata. Sel juhul ei ole patsiendil mingeid kulusid, ta saab omaosalustasude arve esitada kindlustusfirmale. Erakindlustus tuleks kindlasti sõlmida ka sõites riikidesse, kus Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti ning kus toimunud õnnetuse korral tuleks patsiendil ka ravikulude eest ise tasuda.

Alates 25. oktoobrist 2013 on võimalik haigekassalt hüvitist taotleda uue patsiendiõiguste direktiivi 2011/24/EL põhimõtete alusel. Ravikindlustatutele tähendab see, et nad saavad ravi välisriigis täpselt samamoodi, nagu Eestiski eriarsti juures.

Sellel võimalusel on aga omad tingimused.

Patsiendiõiguste direktiiv tähendab, et pärast teenuse saamist võib taotleda haigekassalt teenuste kompenseerimiseks rahalist hüvitist. See tähendab, et esialgu tuleb kindlustatul kõik kulud ise kanda ning alles seejärel saab taotleda Eesti haigekassalt kulude hüvitamist.

Tuleb aga meeles pidada, et haigekassa tasub vaid nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. Hüvitist ei maksta tervishoiuteenuste eest, mis on Eestis patsiendile tasulised (näiteks täiskasvanute hambaravi) või ei ole patsiendile lähtuvalt tema terviseseisundist näidustatud. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on Eestis kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.

Oluline on teada, et tagasimaksmisele kuuluva hüvitise suurus tuleneb Eesti, mitte välisriigi tervishoiuteenuste hinnakirjast. Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, jääb hinnavahe patsiendi kanda. Sarnaselt vajamineva arstiabiga jäävad ka direktiivi puhul patsiendi enda kanda visiidi- ja omaosalustasud jms, mida ka Eestis sama teenuse puhul ei hüvitata. Välisriiki pöördumisel peab patsiendil olema kindlasti ka eriarsti saatekiri samade erialade puhul nagu Eestis.

Hüvitise saamiseks tuleb haigekassale esitada taotlus koos raviteenuse originaalarvetega, maksmist tõendavate dokumentidega, eriarsti saatekirjaga ning raviloo kokkuvõtte ehk epikriisiga. Taotluse blanketi saab haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee ja klienditeenindusbüroodest.

Kuidas hüvitatakse ravi, mida Eestist ei saa?

Plaanilise välisravi rahastamise lubab Eesti haigekassa arstliku konsiiliumi otsuse alusel, kuhu kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsiendi Eesti raviarst. Ravile minnes peab kindlustatu ise tasuma sõidu-, omaosalustasu jms kulud, haigekassa katab välisriigis tehtud ravikulud.

Loa saamiseks vajalike kriteeriumitega saab täpsemalt tutvuda haigekassa kodulehel.

Pea meeles!

• Euroopa ravikindlustuskaarti on lihtne tellida interneti teel portaalist www.eesti.ee. Kaart saadetakse soovi korral isiku koduaadressile ja see on tasuta.

• Euroopa ravikindlustus­kaart kehtib vaid koos isikut tõendava dokumendiga.

• Euroopa ravikindlustuskaarti ei tohi kasutada, kui ravikindlustus on lõppenud. Ravikindlustus ei võrdu kodakondsusega! Kui ravikindlustus ei kehti, kuid kaarti siiski kasutatakse, on haigekassal tulenevalt ravikindlustuse seadusest ja võlaõigusseadusest õigus nõuda patsiendilt tekitatud kahju hüvitamist.

• Iga liikmesriik väljastab Euroopa ravikindlustuskaardi oma riigikeeles. Seega on info Eestis välja antavatel ravikindlustuskaartidel eesti keeles.

• Haigekassa katab välisriigis saadud raviteenuste meditsiinilised kulud. Patsiendi enda kanda jäävad visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud jms.

• Kui reisite väljapoole Euroopa Liitu, on soovitatav enne reisile asumist vormistada reisikindlustus, kuna haigekassa ei hüvita seal tekkinud ravikulusid.

• Välisriigist helistades on haigekassa infonumber +372 669 6630. Lisainfot ravivõimaluste kohta ning taotlusvormid on leitavad haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee.

3 KOMMENTAARI

e
EESTIMAA INVALIID//39 ,a, TÖÖD RÜGANUD HAIGE,??? KÜSIN 15. veebruar 2016, 13:14
KONSIILIUM --SAADAB SURNUKUURI EEST ÄRA!
NO TEAN JUBA OMA ARSTIDEST --""MIKS SA TÜLITADA VANA HAIGUSEGA
JA NÜÜD RÄÄGID --MINGIST VALUST ...
(loe edasi)
"
............. 19. mai 2015, 10:32
"Plaanilise välisravi rahastamise lubab Eesti haigekassa arstliku konsiiliumi otsuse alusel, kuhu kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on patsie...
(loe edasi)
Loe kõiki (3)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee