1. Rinnavähi risk on kõrgem naistel, kes võtavad beebipille.
Kuna rinnavähk on hormoon-aktiivne kasvaja, siis teatud mõju beebibillidel on. Aga ainult siis, kui neid üle kümne aasta kasutada. Seega beebipillide kasutamine pole kindlasti vastunäidustatud.
Portaal Livescience kinnitab, et asjatu on seegi hirm, et abort võib põhjustada rinnavähki. Müüt põhineb 1980. aastail korraldatud teaduslikul uurimusel, mis näitas, et teatud hormoonid põhjustasid rottidel rinnavähi teket. See legend kummutati aga 1990. aastail lõplikult.
2. Isegi lühiajalisest hormoonravist piisab, et rinnavähi risk suureneks.
Munasarjade funktsiooni langusest tingitud sümptomite korral on hormoonasendusravi vajalik. Seda on põhjalikult uuritud ja kuni viis aastat kestev östrogeenravi rinnavähi riski kindlasti ei suurenda. Samas kui hormoonasendusravi kestab üle 10–15 aasta – eriti, kui see on östrogeeni ja progesterooni kombineeritud ravi – võib see haigestumisriski suurendada.
Hormoonasendusravi toimel muutuvad rinnad mõnevõrra tihedamaks. See võib toimuda ühtlaselt, aga tekkida võivad ka koldelised muutused. Need nõuavad juba täpsemat uurimist, sest iga suurenev kolle rinnas on alati vähikahtlane.
Peale hormoonravi mõjutavad naise hormonaalset tasakaalu veel kehasisesed hormoonid ehk rinnavähi riski suurendavad ka varane menstruatsioonide algus (menarhe), hiline menopaus ja sünnitamine ning üldse mitte sünnitamine.
3. Naisel, kellel on väikesed rinnad, on ka tõenäosus rinnavähki haigestuda väiksem.
See on kindlasti vale – rindade suurusel ei ole rinnavähiga mingit pistmist. Küll aga on väiksemat ja tihedamat rinda mammograafiaga raskem uurida. Rindade tihedus on seotud hormonaalsete regulatsioonidega ja kui enne menopausi on tihedam rind välja kujunenud, siis see üldiselt ka jääb nii.
4. Rindade suurendamine suurendab ka haigestumisriski.
Rinnaimplantaat vähi teket kindlasti ei soodusta. Küll aga raskendavad nad rindade uurimist. Mammograafia, eriti väiksemate rindade korral, on raskendatud. Kuni implantaat ei purune ja silikoon ei satu organismi, on see täiesti ohutu.
Mingil perioodil süstiti aga vaba silikooni otse rinda. Ka see ei põhjusta otseselt rinnavähki. Küll aga on implantaati võimalik vajaduse korral eemaldada, vaba silikooni aga mitte ja rind pole enam adekvaatselt uuritav. Igal aastal jõuab uuringutele paar rikutud rindadega naist, kelle puhul on rinnavähi diagnostika raskendatud.
Implantaatide kasutamine on küll iga naise enda otsus, aga samas on see ikkagi kirurgiline vahelesekkumine, nii et kergekäeliselt seda teha ei tasu.
5. Rinnavähk on pärilik, seejuures haigus kandub edasi ainult emalt, mitte isalt.
Ainult kolmandikul naistest, kellel rinnavähk on diagnoositud, on olnud mingi pärilik eelsoodumus. Pärilikkusest rääkides on tähtsad esimese astme naissugulased ehk siis ema, õde ja tütar. Seejuures on väga oluline, mis vanuses neil haigus diagnoositi. Mida nooremana, seda suurem on ka lähisugulaste haigestumisrisk.
Portaali arst.ee andmetel saavad naised, kelle emal on leitud geenides mutatsioon BRCA1 ja BRCA2, 50% tõenäosusega sama mutatsiooni. Ja naistel, kellel on leitud mutatsioon BRCA1 ja BRCA2, areneb ka 60–80protsendilise tõenäosusega rinnavähk.
Õnneks on see mutatsioon küllalt haruldane, aga sellise päriliku eelsoodumuse korral tuleb väga hoolikalt oma tervist jälgida juba alates 20. eluaastatest.
Kuna meestel diagnoositakse rinnavähki väga harva (ainult 0,5% kõigist juhtudest), siis puudub nende kohta ka põhjalikum statistika.
6. Ülekaalulistel inimestel on haigestumisoht suurem.
Kehakaalust räägitakse praegu tõesti järjest rohkem. Portaal Livescience kirjutas, et vanematel naistel kolmekordistab ülekaalulisus rinnavähiriski.
7. Elu suurlinnas (stress, saastunud õhk, müra jms) soodustab rinnavähi teket.
Mingil määral on sellel tõepõhi all, sest vähk ongi arenenud ühiskondade haigus. Samas näeme praegu rinnavähi esinemise sagenemist ka Aasias, Indias ja Hiinas ehk sellistes maades, kus seda varem esines väga vähe. Kindlasti on nii kodukeemial kui keskkonna saastatusel oma mõju mitte ainult rinnavähile, vaid kõigile onkoloogilistele haigustele. Ühtlasi soodustab haigestumist stress, mille maandamiseks on olemas palju võimalusi. Kasuks tulevad toredad elamused ja mõõdukas sportimine. Alkoholi tarvitamine ei ole stressi maandamiseks kasulik. Räägitakse, et punane vein on kasulik südame tervisele. Teatud juhtudel võib see olla kasulik ka onkoloogiliste haiguste korral, kuid ainult mõõdukal tarvitamisel.
Nii nagu rinnavähk ei ole üks haigus, vaid grupp väga erineva koetüübi-, kulu ja prognoosiga haigusi, ei ole sel ka ühte selget tekkepõhjust. Põhjused on paljuski seotud inimese immuunsusega. Kahjustatud rakke tekib inimese organismis kogu aeg, kuid tavaliselt saab organism nendega hakkama. Kui organism ühel hetkel enam kahjustatud rakkudega võidelda ei suuda, hakkavad need kontrollimatult vohama ja selle tulemusel haigestubki inimene vähki.
8. Vaatamata sellele, millised on teie riskitegurid, pole enne menopausi põhjust rinnavähi pärast muretseda.
Arvamust, et rinnavähk pidevalt nooreneb, statistika ei kinnita. Enne 40. eluaastat on rinnavähi diagnoosi tõenäosus siiski suhteliselt väike. Umbes 6–7% kõikidest haigestunutest on nooremad kui 40aastased ja see on püsinud nii juba mitukümmend aastat. Miks siis tundub, et rinnavähk muudkui nooreneb? Nooremas eas avaldunud rinnavähk on tavaliselt agressiivsem ja lõpeb sageli kulukale ravile vaatamata surmaga. Drastilisemad juhud leiavad rohkem kõlapinda ja siis tundubki, et jälle üks noor naine ja jälle üks noor naine… Tegelikult hakkab rinnavähi esinemissagedus tõusma pärast 40. eluaastat, eriti pärast 45., ja saavutab oma maksimumi vanusegrupis 50+.
Sellegipoolest tuleks päriliku eelsoodumuse korral oma tervist väga hoolikalt jälgida juba alates 20. eluaastatest.
On tõestatud, et rinnavähi ravi on efektiivsem, kui sellega on alustatud varasemas staadiumis. Seetõttu ongi skriining tähtis. Skriiningul avastatud rinnavähkidest on varases staadiumis umbes 80%, kliiniliselt avastatud rinnavähkidest (s.t kui naised pöörduvad rinnakaebustega) aga vaid 20%!
Kui hilisstaadiumis kliiniliselt avastatud rinnavähk on väga tõsine diagnoos ja raviga suudetakse naise elu vaid mõnevõrra pikendada, siis skriiningul avastatud varases staadiumis rinnavähist on 98% naisi võimalik täiesti terveks ravida.
Kuigi meditsiinis saab harva midagi 100% väita, näitab statistika, et SA TÜ Kliinikumis viimase 10 aasta jooksul varases staadiumis avastatud rinnavähiga naiste viie aasta elulemus 100%.
9. Mammograafiline uuring on tervisele kahjulik.
Seni ei ole ükski teadusuuring suutnud tõestada, et skriining põhjustaks rinnavähi teket! Loomulikult on see ioniseeriv kiirgus, mis on potentsiaalselt ohtlik, kui seda valesti kasutada. Mammograafias kasutatav kiirgusdoos on niivõrd väike ja uuringute arv samuti (kord kahe aasta jooksul), et see ei ületa tähtsat looduslikku fooni. Palju suurema suurema kiirgusdoosi saavad näiteks need, kes palju lendavad või elavad paigus, kus on rohkelt looduslikku radooni."
Millal tuleb kiiresti arsti poole pöörduda?
Suuremal osal rinnavähi juhtudest avastab naine või tema partner tihendi (tüki) rinnast. Enamik rinnas leiduvatest tihenditest osutub õnneks healoomulisteks muutusteks.
Kuid on olemas rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda:
• muutus rinna kujus või suuruses
• valu või ebamugavustunne ühes rinnas
• tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas
• nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega
• naha värvuse muutus
• rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon
• eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses
Rinnavähi varajasemale avastamisele aitab kaasa:
• Regulaarne enesekontroll
• Rindade kliiniline kontroll e arstlik läbivaatlus
• Mammograafia e rindade röntgenuuring
Mammograafilisel sõeluuringul tehakse naistele spetsiaalset röntgeniaparaati (mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad sõltumatult kaks eriettevalmistuse saanud radioloogi.
Nimeline kutse uuringus osalemiseks saadetakse naisele posti teel.
Kutsutute nimekiri koostatakse haigekassa ravikindlustuse andmekogu alusel.
Uuring on kutsutud naistele tasuta. (Allikas: Eesti Vähiliit)
Kommentaarid (0)