Valu kondab kõhus ringi - aga miks?

Magu

Kui valu on ülakõhus, on põhjus sageli maos. Perearst Vanda Kristjan selgitab: “Sellise valuga käib tavaliselt kaasas ka iiveldus. Kui teistel pereliikmetel on olnud maohaavandeid, võib selleks olla ka soodumus. Valu kipub tekkima, kui elu on pingeline, inimene ei söö korrapäraselt, suitsetab, joob ülemäära lahjat alkoholi.”

Kange, 40kraadine alkohol ei pruugi arsti sõnul sellist ärritust põhjustada: “On inimesi, kes oma meelest isegi ravivad oma kõhuvalu kange alkoholiga. Selline jook tekitab maoseinale oma-moodi “kaitsekihi”, kuid ei ravi, vaid tuimestab. Nii et ei pruugi olla välja-mõeldis, kui keegi kiidab: mul on maohaavad, õlut juua ei saa, aga viina küll.”

Lahja alkohol ärritab mao limaskesta, suurendab verevarustust, maohapet tekib rohkem ja sellega läheb valu tugevamaks. “Kõige jubedam on gaasiline jook, šampanja näiteks. Gaasimullid suurendavad ärritust veelgi,” lisab perearst. Ka vürtsikas toit võib valu põhjustada.

Maohaavandi korral tekib valu sageli pärast sööki ja ülakõhu keskossa. Kaksteistsõrmikuhaavand annab endast märku paremal pool ülakõhus, sageli just öösiti, meenutades tühja kõhu valu. Valu võib tekkida umbes pool tundi pärast söömist.

Tavalised on kõrvetised. Mõni toit, kohv ja alkohol võivad valu vallandada. Raskemal juhul tekib iiveldus ja oksendamine, verejooksu korral on okses verd ja väljaheide muutub mustaks, tõrvataoliseks.

Pimesool

Kui valu on paremal alakõhus, võib häda teha pimesool. Sel juhul ei tohiks arsti juurde minekuga pikalt oodata. “Kui paremal alakõhus on tugev valu, mis suisa kõverasse kisub, tuleks kohe arstilt abi otsida. Kindlasti ei tohi sel juhul võtta valuvaigisteid. Muidu ei saa arst kõhtu katsudes midagi aru, sest valuvaigisti varjab probleemi ära. Katsudes on kõht pehme, tüüpilist pimesoolepõletiku sümptomit ei ole. Kiirabi sõidab minema, aga valuvaigisti toime läheb üle, valu tuleb tagasi ja protsess kõhus jätkub.”

Naistehädad

Naistele põhjustavad alakõhuvalu ka günekoloogilised probleemid, näiteks valulik menstruatsioon, millel on oma nimetus – düsmenorröa. Selle all kannatajaid vaevavad tugevad alakõhuvalud, kuid valu võib kiirguda ka selga ja reite sisepinnale. Tõsise düsmenorröa korral tekib iiveldus ja ajab isegi oksele, pea valutab ja kõhtki kipub lahti minema. Närvilisusest rääkimata.

Kõht võib valutama hakata menstruatsiooni esimesel päeval või juba mõni tund või pool päeva enne menstruatsiooni algust. Düsmenorröa kestab umbes 24 tundi, harva ka pisut kauem.

Naistearst Naima Toomikas täpsustab, et düsmenorröa korral on tegu primaarse ehk esmase valuliku menstruatsiooniga. On aga olemas ka sekundaarne ehk teisene valulik menstruatsioon, mille põhjuseks on mõne suguorgani haigus.

Sekundaarne valulik menstruatsioon tekib enamasti kolmekümnendais aastais naistel. Valu algab sageli juba enne menstruatsiooni ja kestab kogu menstruatsiooni aja. Selle põhjuseks on sageli endometrioos ehk olukord, kus emaka limaskesta kude asub väljaspool emakaõõnt, näiteks munasarjades, emaka lihaskoes.

Seetõttu toimub menstruatsiooni ajal n-ö minimenstruatsioon ka teistes organites, mis tekitabki valu. Munasarjade endometrioos võib vahel tekkida ka noortel, kes ei ela isegi veel suguelu. Valulikku menstruatsiooni põhjustavad ka põletikud, müoomisõlmed ja adenomüoos.

Valu üle kogu kõhu

Kui kõhuvalu haarab kogu kõhtu, võib tegu olla toidumürgituse või viirushaigusega. “Tavaliselt kaasneb sellise valuga tugev iiveldus, üldine halb enesetunne, kõht võib lahti minna ja palavik tõusta,” ütleb Vanda Kristjan. Kui töö juures, lasteaias või koolis on keegi viirusega juba nakatunud, ongi tõenäoliselt tegu sama hädaga.

Kuidas ravida?

Kõhuvalu vastu saab ka ise üht-teist ära teha. Kui muret teevad kaksteistsõrmiksool, kõrvetised või muud maohädad, leiab abi käsimüügis olevatest maohapet mõjutavatest vahenditest.

Kui kaasneb oksendamine või kõhulahtisus, võib võtta aktiivsöetablette ning juua kummeliteed väikeste lonksudena iga 3–5 minuti järel. Suur kogus vedelikku korraga ärritab magu ja see võib tagurpidi tagasi tulla. Kes kummeliteed ei armasta või on kummeli vastu allergiline, võib juua tavalist vett. Piim, mahlad ja suhkruvesi ei kõlba. Juua on igal juhul vaja, sest oksendamisel kaotab organism palju vedelikku.

Tavalised valuvaigistid, näiteks paratsetamool või ibuprofeen, võivad aidata, kui on kindlalt teada kõhuvalu põhjus. Ka menstruatsioonivalude korral soovitab naistearst Naima Toomikas abi otsida tavalistest käsimüügiravimitest: aspiriinist ja paratsetamoolist (oksendamise korral saab kasutada paratsetamooliküünlaid). Võtta võib ka mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette, nagu ibuprofeen ja diklofenak.

Kui on teada, et menstruatsioon ongi enamasti väga valulik, on mõistlik valuvastaseid tablette manustada juba 12–24 tundi enne menstruatsiooni algust, sest alati on kergem valu ära hoida, kui tugevast valust hiljem lahti saada. Tavalisi käsimüügiravimeid võib võtta üks tablett kolm korda päevas, pikatoimelisi valuvaigisteid kord päevas. Õige rohu ja võtmissageduse peaks paika panema ikkagi günekoloog, rõhutab Naima Toomikas.

Vanda Kristjan soovitab koduses apteegis hoida piimhappebaktereid (probiootikume) sisaldavaid kapsleid, mis sobivad hästi igasuguse kõhuhäda korral, vähendavad ärritust ja leevendavad sellega ka valu, aitavad seedimisele kaasa ja turgutavad immuunsüsteemi. Kapsleid tuleks võtta vähemalt kaks nädalat, mitte lõpetada nende tarvitamine kohe, kui seedimine hakkab korda saama.

Arsti juures...
mõtle läbi ja kirjelda täpselt, kust ja mismoodi valutab.

• Kas valu tekkis äkki?
• Kas valu on konkreetses kohas: ülakõhus, all paremal, mujal alakõhus?
• Kas valu on pidev ja tuim või käib hooti, spasmidena?

Kui kõhuvalu on väga tugev või kaasneb valuga oksendamine, valulik urineerimine, ei tohi oodata hommikut või uut nädalat, vaid kohe tegutseda. Kutsu kas kiirabi või helista perearsti ööpäevasel nõuandetelefonil 1220. Esimesel võimalusel mine perearsti juurde.

Arst võib täpse diagnoosi selgitamiseks määrata mitmesuguseid analüüse.

Vereanalüüsist otsitakse põletikule ning neeru- ja maksategevuse häiretele viitavaid näitajaid. Kui kahtlustatakse neeruhaigust, võetakse ka uriinianalüüs. Sooleparasiitide, sooleinfektsiooni ja -veritsuse kindlaks tegemiseks võetakse roojaanalüüs. Kui põhjus jääb selgusetuks, teeb eriarst lisauuringud.

Allikas: perearst Vanda Kristjan