Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta maikuu Tervis Plussis.

Vaja on päikesejumega beetakaroteeni? Porgand aitab! 

Marika Jürgenson, 22. mai 2015 12:20
Foto: MATI HIIS
Jumekas porgand pole kitsi: temaga maiustamine muudab naha kaunilt päikesepruuniks ja paneb silmad särama. Kui porgandit menüüs napib, tuleb apteegiriiulitelt appi beetakaroteen.

Karotenoidid on taimepigmendid, mis annavad taimeosadele (õied, viljad jm) kollase, oranži, punaka või lillaka värvuse. Kuna porgand sisaldab ohtralt taimepigmente, siis on just sellest köögiviljast tulnud karotenoidide nimetus – porgandi ladinakeelne nimi on carota.

Samal teemal

Karotenoidid ei lahustu vees ja nende biosüntees toimub vaid taimedes, nende abil transporditakse neeldunud päikeseenergiat klorofüllis ja kaitstakse taimerakke liigse UV-kiirguse ebasoovitava mõju eest.

• Karotenoidid on A-vitamiini eelvitamiinid, millest organism seda vitamiini valmistab. Koguni 30–60% kõikidest toidukarotenoididest muundub sooles elutsevate bakterite toimel A-vitamiiniks ehk retinooliks. Retinooli nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast retina ning tähendab silma võrkkesta. Just seda tundlikku ala A-vitamiin ka kõige tõhusamalt kaitseb.

• Inimorganismile on olulisemateks karotenoidideks α-, β- ja γ-karoteen. Need on bioaktiivsed ained, mis oma antioksüdatiivse toime tõttu pidurdavad isegi kasvajarakkude arengut, kuigi otseseid seoseid pole senised uuringud tõestada suutnud.

• A-vitamiini kõige olulisem lähteaine ongi beetakaroteen. Mida intensiivsem on köögiviljade, marjade ja puuviljade, aga ka toiduks tarvitatavate õite oranž värv, seda rohkem leidub selles vabade radikaalide vastu võitlevat antioksüdanti beetakaroteeni. Ka paljud rohelised köögiviljad (salat, spinat jm) ja punased viljad (kibuvitsamarjad, tomatid jm) sisaldavad rohkesti seda antioksüdanti.

• Beetakaroteeni ja sellest toodetavat A-vitamiini omastab organism ainult koos rasvaga. Rasvlahustuvate ühendite puhul on väga tähtis, et organism saaks toiduga ka piisavalt rasvainet, eelkõige tervislikke õlisid.

• Oma antioksüdatiivsete omaduste tõttu aitab beeta-karoteen vähendada organismi oksüdatiivset stressi ning selle kaudu parandada füüsilist tervist, tagada aju normaalset tööd ja säilitada vaimuerksust.

• Beetakaroteeni sisaldavad preparaadid kaitsevad nahka päikesekiirguse ebasoovitavate mõjude eest: tagavad naha ühtlase päevitunud jume, aitavad vältida päikesepõletust, hoiavad naha niiskustasakaalu ja pidurdavad seega naha enneaegset vananemist.

• Beetakaroteenipreparaate tuleks võtta päikeseallergia korral. Kuuriga võiks alustada vähemalt nädal enne päikese kätte minekut ning jätkata seda kogu päikesevõtuperioodi vältel.

• Beetakaroteeni lubatud doos on 9 mg päevas, apteegi käsimüügipreparaadid sisaldavad seda ainet 6–9 mg.

• Järjekindlalt lubatust suuremates kogustes annustatud beetakaroteen põhjustab A-vitamiini kuhjumist organismis. Kuna A-vitamiinil on steroidhormoonide laadne toimemehhanism, ei tohiks sellega liialdada. A-vitamiini üledoos võib põhjustada väsimust, iiveldust, oksendamist, tugevat peavalu, kaltsiumiioonide liigsust veres, kahelinägemist, unisust, juuste väljalangemist, luude valulikkust ja naha pigmenteerumise häireid.

Mõningate uuringute väitel võib aga üleannustatud beetakaroteen kujuneda kasvajate tekke soodustajaks.