Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta maikuu Tervis Plussis.

Puhkus massaažilaual - kas tõesti lõõgastab? (2)

Reeli Maasikamäe, 24. mai 2015 16:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
"Inimesed, kes käivad regulaarselt massaažis, on rõõmsad ja terved," on massöör Anneli Albert kindel, sest lõõgastav massaaž ennetab stressi kuhjumist ja tänu sellele ka tervisemuresid.

• Mida lõõgastavas massaažis tehakse?

Samal teemal

Massaaži alustatakse keha silumisega, siis hõõrutakse nahka veidi tugevamini, et tekitada nahas soojust ja parandada verevarustust. Seejärel minnakse üle tugevatele massaaživõtetele, et masseerida lihaseid. Õrnu ja tugevaid võtteid kasutatakse vaheldumisi terve massaažiseansi aja ning vastavalt soovile töödeldakse nii tervet keha.

Lõõgastava efekti annavad massaažile rahulikud ja aeglased puudutused, meeldiv atmosfäär, muusika, parajalt soe ja hämar ruum, et ümbritsev soosiks maksimaalset lõõgastumist.

Olenevalt massaažiliigist võib selga jätta osa riideid, olla aluspesu, ujumisriiete või ühekordse massaažipesuga. Massaaži ajaks kaetakse keha rätikuga ja olenevalt masseeritavast piirkonnast kohendatakse seda.

• Kas sõbra tehtud massaaž on sama hea toimega kui massööri oma?

See sõltub sõbra oskustest. Teadma peaks massaažiliigutuste suunda eri keha-piirkondades ning arvestama partneri tervislikku seisundit ja individuaalseid vastunäidustusi. Kindlasti ei tohi massaaži teha jalgadele, kui on veenilaiendid, liiga tugevat survet ei tohi avaldada kaenlaalustele, põlveõnnaldele ega kubemepiirkonnale, kus on lümfisõlmed.

• Kas on muresid, mille leevendamiseks on vaja just massaaži?

Massaaž leevendab hästi pingeid ja lõõgastab, kui on olnud pikk ja närviline tööpäev, vaevavad stress või pingepeavalud. Õhtuti tekib peavalu pingul lihastest, eriti kui inimene töötab arvuti taga, sest lühenenud lihaste tõttu ahenevad veresooned ja aju ei saa piisavalt hapnikku.

Massaaž pehmendab lihaseid, nii et paraneb verevarustus ja peavalu leeveneb. Maheneb ka sundasendi tõttu jäigaks muutunud lihaste tekitatud liigesevalu.

Suure vaimse pinge ja murega inimene võib kogeda massaažis tohutut vabanemist, mis vallandab vahel kontrollimatu naeruvajaduse, rääkimissoovi või nutmapuhkemise. See on normaalne ja sellise reaktsiooni puhul on massöör alati väga toetav.

Massaaži kui taastumisvahendi kestus ja sagedus sõltub inimese murest ja lihaste pingeastmest. Üldine soovitus on tervise hoidmiseks massaažis käia kord nädalas või vähemalt iga kahe nädala tagant. See on ennetus. Samamoodi nagu viime auto kindla kilometraaži läbimise järel hooldusse, et see kauem kestaks.

• Kas massaaž võib vahel halvasti mõjuda?

Massaaž on tegelikult organismile koormus. Kui inimene on väga kurnatud, suures stressis või on tal väga suur mure, siis võib massaaž olla liiga tugeva toimega ja kurnata inimest veelgi.

Lõõgastav massaaž alandab vererõhku, nii et ka väga madala vererõhuga inimestele ei sobi igasugune massaaž. Terviseriskidest ja inimese omapärast tuleb kindlasti enne massööriga rääkida. Nii on kindel, et massaažil on oodatud toime.

• Kuidas leida sobiv massöör?

Massöörilt võib julgelt uurida, milliseid koolitusi ta on läbinud, see ei solva massööri. Kui massöör ei ole piisavalt koolitatud, võib seansist loobuda, sest massaaž on väga vastutusrikas ettevõtmine, mis võib teha tervise paremaks või ka halvemaks.

Kindlasti on oluline ka inimestevaheline sobivus. On loomulik otsida endale sobivam massöör, kui on tunne, et midagi jäi puudu, isegi kui massööri võtted ja puudutuste tugevus tundusid mõnusad. Massööri ei valita üksnes professionaalsete oskuste järgi.

• Mis tundega peaks massaažist lahkuma?

Massaaž oli hea, kui lahkudes on isegi väsinult positiivne ja mõnus tunne, mida tahaks veel kogeda. Oluline on tajuda, et saadi abi ja tekkis usaldus massööri vastu.