Kas klaas punast veini on kasulik? (3)

Poolt 

Üldine

Väike kogus veini või muud alkoholi lõõgastab, leevendab hästi pingeid ja stressi.

Mõõdukas kogus päevas meestele on 20–30 g ja naistele 10–20 g absoluutset alkoholi. Näiteks 12 cl klaas 12% veini sisaldab 11,4 g absoluutset alkoholi.

Klaasi punase veini positiivne toime tervisele avaldub vaid kvaliteetsete viinamarjaveinide puhul.

Klaasi punase veini positiivne toime tervisele avaldub vaid kvaliteetsete viinamarjaveinide puhul.

Voldemar Kolga, psühholoog

Klaas veini õhtupoolikul hõlbustab või isegi tõukab suhtlemist tagant. Kui soovitakse jagada tundeid või mõtteid, on veinil positiivne mõju.

Vein täidab oma eesmärki, kui see tekitab parema üksteisemõistmise.

Veini võiks juua selleks, et mõte lendaks. Vein on rõõmurohi.

Margus Viigimaa, Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog

Punases veinis on palju tugevaid antioksüdante, mis takistavad halva kolesterooli oksüdeerumist ja tungimist veresoonte seina. Nii kaitseb väike kogus veini veresooni ja hoiab ära ateroskleroosi.

Punane vein parandab vere hemoglobiinisisaldust, tõstab hea kolesterooli taset ja vähendab arteriaalse trombi riski, sest parandab veresoonte sisepinnarakkude funktsiooni. 

On leitud, et punane vein on alkoholidest südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel kõige soodsama toimega. Uuringud on näidanud, et aterosklerootiliste haiguste risk mõõdukal punase veini tarbimisel on vähenenud 20–30%.

Arvatakse, et Prantsuse paradoks – rohke loomsete rasvade tarbimise juures on haigestumine südame-veresoonkonnahaigustesse harv – toimib just tänu regulaarsele punase veini joomisele.

Positiivseks toimeks südame veresoontele peaks punast veini jooma stabiilselt – klaas punast veini päevas, nädalas ühtki päeva vahele jätmata.

Lõunamaades süüakse igal toidukorral väga palju südamele kasulikke toiduaineid. Kui sellise toidukorra juurde kuulub klaas punast veini, siis see ainult täiendab menüüd. See võiks olla eeskujuks ka eestlastele.

Vastu 

Üldine

Veinis leiduvaid antioksüdante sisaldavad ka mitmed puu- ja köögiviljad ning pähklid.

Alkoholil on tõendatud mõju 60 haiguse ja tervisemure tekkes. Neist põhilisemad on alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired ning maksa alkoholtõbi.

Teadlased on välja selgitanud, et nädalas peaks olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva, et organism saaks taastuda ega tekiks ohtu iga päev alkoholi tarvitada, millest võib areneda sõltuvus.

Iisi Saame, Tervise Arengu Instituudi ekspert

Klaasil punasel veinil toidu kõrvale jooduna on positiivne mõju vaid üle 45aastastele. 20.–30. eluaastates tarvitatud vein ei vähenda südame-veresoonkonnahaiguste tekke riski vanemas eas.

Alkohol mõjutab kogu organismi, mitte ainult südametööd. Mõne soodsa efekti tõttu ei peaks hakkama alkoholi tarvitama.

Suurema kui mõõduka alkoholikoguse tarvitamisel hakkab südamehaiguste risk kasvama.

Kõikides alkohoolsetes jookides tekitab joovet etüülalkohol. See jõuab kõikide organiteni ja lõhustatakse peamiselt maksas kahe ensüümi abil. Alkoholi mõju tervisele oleneb tarvitatud kogustest ja tarvitamise sagedusest, mitte joogist, mida juuakse.

Rasedatele, alaealistele ja sõltuvusega inimestele on ka mõõdukaks peetav veinikogus tervisele kahjulik. Ka teatud haiguste, näiteks naistel rinnavähi puhul, on riski suurendavaks koguseks juba 10 grammi absoluutset alkoholi.

Margus Viigimaa

Karsklusele ei ole positiivset alternatiivi. Ei saa öelda, et tervislikkuse juurde kuulub ka klaas punast veini päevas, ja siis elame paremini. Et mitte juurde tekitada alkohoolikuid, ei saa kõigile soovitada igapäevast veinijoomist, sest kindlasti ei suuda kõik jääda mõõdukuse piiridesse.

Eestis on tendents kahjuks selline, et need, kes joovad veini regulaarselt, kipuvad seda koguseliselt liiga palju jooma.

Voldemar Kolga 

Kultuur tugineb suures osas keeldudele või tabudele. Alkohol aga pärsib vajalike pidurdusneuronite tööd, mille tulemusena võib kaduda tsiviliseeritus. Kui tahame olla kultuursed, peab alkoholiga piiri pidama.