TÖÖMEES: haigena koju jäämist pole ma saanud endale lubada! (32)

Ametiühingu ettepanekule taastada majanduslanguse ajal kaotatud hüvitis ka kolmel esimesel haiguspäeval on saanud ülisuure poolehoiu. Samas tuleks selleks vajaminev raha näpistada millegi arvelt.

Kõik on poolt

Tartlane Mati ütleb, et muidugi annaks ka tema toetusallkirja. "Enamik sõpru käib haigena tööl, kuna muidu ei pea palgapäevani lihtsalt vastu. Aga kust riigil seda raha võtta? Sain pinnuga silma ja olen nüüd ühest silmast pime. Tööd sisuliselt teha enam ei saa, aga puuet määrati ainult 30 protsenti. Kui haiguspäevade kompenseerimiseks peaks veel sellest piskust maha võetama, siis on see vale samm. Väljaspool haigekassasüsteemi kuuldavasti raha ikka liigub," arutleb ta.

Narvas elava kolme lapse ema Jelena sõnul on ettepanekul jumet. "Olen haigena tööl käinud, aga mul on praegu nii hea tööandja, et kui on ikka vaja, siis saab päevaks-kaheks koju jääda ja palk jookseb edasi. Pigem on see mure, kes siis mind asendab," ütleb ta.

Majandusmees Andres Arrak nendib, et inimesena oleks temalgi tore raha kohe esimesest haiguspäevast saada, kuid majandusinimesena peab paraku tõdema: kui vaadata maksumaksjate ja ülalpeetavate suhet, siis kogu meditsiinisüsteem on juba kokkukukkumise äärel. Eestis on väga palju kroonilisi haigeid ja raha ei tohiks kindlasti tulla nende arvelt. Aprilli algul alustasid ametiühingud toetusallkirjade kogumist ideele taastada ajutise töövõimetuse hüvitis alates esimesest haigestumise päevast. Riigikogule on ligemale 25 000 allkirja koos eelnõuga üle antud.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on haigena töölkäimine eriti levinud madalama palgaga töötajate hulgas, kes kojujäämist endale lubada ei saa. Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu juhatuse esimees Elle Pütsepp käis ka ise toetusallkirju kogumas. "Väga paljud töötajad on rääkinud sellest varem ja ka nüüd, et töövõimetuslehte ei saa võtta, sest see pole majanduslikult võimalik. Vaid üksikud inimesed ütlesid, et neid see asi ei huvita, sest ollakse tööandja või FIE." Pütsepa sõnul on raha leidmisega nõnda, et prioriteedid tuleb paika panna. "Kui tähtis on see, et inimesed haigena töötades oma kolleege ja kliente ei nakataks, siis leitakse küllap ka raha. Haigena tööl käies võivad tekkida tüsistused ja kroonilised haigused ning haiguspäevade arv võib pikema aja jooksul hoopis kasvada."

Teiste teenuste arvelt

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Aivar Koka sõnul on ideel omad plussid ja miinused, neid tuleb arutada. Samas kinnitab ta, et tööandjale lisakoormuse panek on väga ohtlik, sest ettevõtetel ei lähe praegu just kõige paremini.

Haigekassa avalike suhete juhi Katrin Romanenkovi sõnul otsustati 2009. aastal tervishoiuteenuse samas mahus tagamiseks, et ravikindlustatute omaosalus on kolm esimest haiguspäeva. "Haigekassa eelarvest kaetakse vastavalt kehtestatud reeglitele kindlustatute kulutused arstiabile, ravimitele, meditsiiniseadmetele, samuti kompenseeritakse ajutise töövõimetuse kulud ning makstakse erinevaid rahalisi hüvitisi. Lisakulutused tuleb samuti kompenseerida haigekassa eelarvest, see tähendab ravikindlustuse paketi teiste teenuste arvelt," ütleb ta. Praegu maksab haigekassa alates töövabastuse üheksandast päevast. Romanenkov lisab, et ametiühingute pakutava skeemi alusel kasvaks mulluseid andmeid arvesse võttes haigekassa hüvitatav summa umbes seitsme miljoni euro võrra. "Põhjalikum mõjuanalüüs vajab enamate faktorite arvestamist. Näiteks võib muudatuste tulemusel suureneda kompenseeritavate haiguspäevade, sealhulgas lühema pikkusega ajutiste töövõimetuste arv. Sellisel juhul suureneks nii tööandjate kui ka haigekassa kulu."

Ametiühingute arvates tuleks seadusi muuta selliselt, et tööandja alustab haiguspäevade hüvitamist esimesest haiguspäevast 60% ja haigekassa võtab kohustuse üle viiendal päeval 70% ulatuses. Esialgse prognoosi kohaselt kasvavad ametiühingute ettepanekuga haigekassa kulud 46 miljonilt eurolt 53 miljonile. Haigestunutele tasutud ühe kalendripäeva keskmine hüvitis mullu oli 15,5 ­eurot.